Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.

Räpina paberivabrik

Vabrik kasutab toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit. Toodetakse pabereid, pappe, kartonge, pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid.

Räpina paberivabrik on Eesti kõige vanem tänini töötav tööstusettevõte.

AjaluguRedigeeri

Räpina paberivabriku ajalugu algab aastast 1728, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina mõisa. Ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel rajati jõele pais ja tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Paberiveski alustas tööd 1734.

18. sajandi lõpus ehitati ka kahekorruseline, massiivne krohvitud Räpina mõisa vesiveski.^[1]

Paberivabriku hoone, mida on mitu korda ümber ehitatud, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Tänapäeval on Räpina paberivabriku peakorpuse^[2] hoone riiklikult kaitstud kultuurimälestis.

Esimese maailmasõja algul omandas Räpina paberivabriku Leo Mirvits (Mirwitz) (1881–1944). Paberivabrikus valmistati Eesti Vabariigi esimeste rahatähede rahapaberit. Aastal 1923 kaotas Leo Mirvits terve oma varanduse^[3].