Boris Tamm
|
See artikkel räägib küberneetikust; Nõukogude sõjaväelase ja marksismi õppejõu kohta vaata artiklist Boris Tamm (1922–2000) |
Boris Tamm (23. juuni 1930 Tallinn – 5. veebruar 2002) oli Eesti küberneetik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1972) ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor (1976–1991).[1]
Elukäik muuda
Ta lõpetas 1949. aastal Tallinna 7. Keskkooli kuldmedaliga, keskkooliaastail õppis muusikakoolis Villem Kapi juures kompositsiooni erialal. Aastal 1954 lõpetas ta cum laude Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna elektrijaamade, -võrkude ja süsteemide erialal.[1] Seejärel töötas ta samas kolm aastat laboratooriumi juhatajana. 1957. aastal astus Boris Tamm Moskva Automaatika ja Telemehaanika Instituudi aspirantuuri, ühte tolle aja tipptasemega teadusasutusse automaatjuhtimise alal. 1962 kaitses ta tehnikakandidaadi väitekirja ja 1970 tehnikadoktori väitekirja suurte integreeritud programmeerimissüsteemide teooria alal.[2] Professorikutse anti Boris Tammele 1976. aastal. Alates Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi asutamisest 1960. aastal töötas ta seal 1976. aastani ametikohtadel nooremteadurist direktorini.[1] Aastatel 1976–1991 oli Boris Tamm Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor, 1991–1997 Küberneetika Instituudi peateadur, seejärel Cybernetica AS vanemteadur.[1][3]
1972. aastal valiti Boris Tamm Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks liikmeks küberneetika alal, akadeemikuks 1975.[viide?] Ta kuulus akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakonda ja oli aastatel 1991–1999 sama osakonna juhataja, aastatel 1994–1999 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia asepresident.[1]
Boris Tammel oli suur roll Eesti taasiseseisvumisel ja suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisel.[4] Ülemnõukogu liikmena osales ta aktiivselt taasiseseisvumist kinnitavate dokumentide koostamisel.[2]
Boris Tamm suri 5. veebruaril 2002 ja ta maeti 24. novembril 2002 Rahumäe kalmistule[5].
Teadustöö muuda
Boris Tamme rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud teadustöö põhisuunad on olnud protsessijuhtimise tehnoloogia, ekspertsüsteemide tehnoloogia ja objektorienteeritud programmeerimine. Ta oli üks esimesi tollases Nõukogude Liidus, kes hakkas modelleerima insenerlikke loogilisi probleeme ja koostama vastavaid programme, kompilaatoreid ja programmeerimissüsteeme. Tema juhtimisel loodud süsteem metallilõikepinkide juhtimiseks arvuti abil keeruliste detailide valmistamise oli pikka aega kasutusel võimsatel gaasilõikepinkidel laevaehituses. Viimastel aastatel tegeles ta infotehnoloogiaga, peamiselt ekspertsüsteemide teooriaga ja süsteemprogrammeerimise uute trendidega ning uuris koos kolleegidega ka dünaamika ja adaptiivjuhtimise ülesandeid. Aastal 1993 ilmus Oxfordis Concise Encyclopedia of Software Engineering, mille üks koostajaist ja peatoimetaja oli Boris Tamm. Tema teaduslik tegevus leidis hindamist paljude välismaiste teadusasutuste poolt. 1978. aastal valiti ta Soome Tehnikateaduste Akadeemia ja 1990 Rootsi Kuningliku Tehnikateaduste Akadeemia välisliikmeks, 1982 Budapesti Tehnikaülikooli ja 1988 Helsingi Tehnikaülikooli audoktoriks.[2]
Taasiseseisvunud Eestis oli Boris Tamm riigi innovaatilise arengu eestvedajaks.[1]
Teadusorganisatoorne töö muuda
Boris Tamm oli ka väljapaistev teadusorganisaator. 1981. aastal valiti ta Rahvusvahelise Automaatjuhtimise Föderatsiooni IFAC tehnilise komitee esimeheks, 1984–1987 oli ta selle föderatsiooni asepresident, 1987–1990 president ja pärast seda nõunik. Boris Tamme juhtimisel toimus aastal 1990 Tallinnas IFACi suurüritus - XI maailmakongress.[2]
Viimastel aastatel pühendas Boris Tamm palju tähelepanu tehnikahariduse probleemidele. Ta juhtis Kaitseministeeriumi haridust ja teadust kureerivat töögruppi ning oli NATO teaduskomitee Eesti esindaja. Ta osales aktiivselt Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogus ja UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni töös. Ta oli messi ENEREX teaduslik konsultant ja juhtis mitmel aastal messil toimunud energeetikakonverentse.[2]
Tunnustus muuda
- 1978 - Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige
- 1982 - Budapesti Tehnikaülikooli audoktor
- 1986 - Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 1988 - Helsingi Tehnikaülikooli audoktor
- 1990 - Rootsi Kuningliku Tehnikateaduste Akadeemia välisliige
- 2002 - Valgetähe III klassi teenetemärk
- 2020 - püstitati mälestuspink Pääsküla raba jalutustee äärde[4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Boris Tamm Eesti TA kodulehel
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 In memoriam Boris Tamm. Kübi Infoleht 1/2002
- ↑ "Teaduslugu ja nüüdisaeg X". Tallinn: TTEÜ, 1997. "Autoreist", lk 228-229
- ↑ 4,0 4,1 Kauaaegne Tallinna Tehnikaülikooli rektor Boris Tamm sai mälestuspingi. Pealinn, 1. oktoober 2020
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2016. Vaadatud 29. oktoobril 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)