Alfréd Hajós
Alfréd Hajós (1. veebruar 1878 Budapest – 12. november 1955 Budapest) oli ungari sportlane, 1896. aasta suveolümpiamängude kahekordne olümpiavõitja ujumises, Ungari esimene olümpiavõitja, rahvuselt juut. Klubi: Budapesti Torna Cup.
| Alfréd Hajós | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
Guttmann Arnold 1. veebruar 1878 Budapest |
| Surmaaeg | 12. november 1955 (77-aastaselt) |
| Amet | arhitekt, jalgpallitreener |
| Medalikohad | ||
|---|---|---|
 Olümpiamängud
| ||
|
1896 | 100 m vabaujumine |
|
|
1896 | 1200 m vabaujumine |
Ta sünninimi oli Arnold Guttmann. Poiss hakkas ujuma 13-aastaselt, kui tema isa Doonausse uppus. 1896 tähistati Ungari riigi 1000. aastapäeva ja seetõttu oli Ungaris võõrapäraste nimede madjariseerimislaine. Guttmann muutis oma nime Alfréd Hajósiks ('meremees').
Enne olümpiamänge oli ta juba tulnud Ungari meistriks ning Viinis 1895 ka 100 m vabaujumise Euroopa meistriks ning oli olümpiamängudel peafavoriit.
11. aprillil võitis Alfréd Hajós Ateena olümpiamängudel 100 m vabaujumise (1.22,2) ja 1200 m vabaujumise (18.22,2, edu järgmise ees üle 2.40). Vahepeal peetud 500 m vabaujumises ta ei osalenud, sest kogu olümpiamängude ujumisprogramm kestis ainult paar tundi. Kui ta oleks ujunud 500 m samas tempos kui 1200 m, oleks tema aeg olnud 7.40. Tegelikult võideti 500 m ajaga üle 8.10.
Uuendused ujumisstiilis muuda
Nii nagu Thomas Burke ei leiutanud madalstarti, ei leiutanud ka Alfréd Hajós uudset riietust ega ujumisstiili: ta lihtsalt näitas olümpiamängudel nende eeliseid vanade ees.
Enamik sportlasi ujus tollal külili: keha oli kogu aeg ühel küljel, selle külje poolne käsi tõmmati madala kaarega keha vastu läbi vee, teine käsi liikus üle vee ette ja vee alt taha. Jalad tegid käärlöögi.
Hajós ujus mõlemat kätt vaheldumisi veest välja tõstes, mida hakati selle ujumisviisi leiutaja James Trudgeni järgi nimetama trudgen'iks. Sellest arenes välja krool.
Uuendused riietuses muuda
Nii mehed kui naised kandsid tollal tugevast materjalist kostüümi, mis jättis vabaks vaid pea ja käsivarred ning ulatus põlvedeni. Inglise Amatööride Ujumisseltsi reeglite järgi tohtis see lõppeda 3 tolli (7,6 cm) ülalpool põlvi. See oli tihti villane ja imes end vett täis. Kostüümi peale tuli tõmmata veel ujumispüksid spordiklubi embleemiga, kusjuures reeglid olid ka lubatud värvide kohta. Ujumismütsil pidi olema korgist nööp, et peast äratulekul jääks müts vee peale ujuma.
Alfréd Hajós kandis õhukesest riidest kostüümi, mis ei imanud vett, kuid milles jahedas vees külmetas rohkem. Sarnast trikood kandis ka ameeriklane Gardner Williams, kes ei olnud aga nii külma veega (13 °C) harjunud ega tulnud ühelgi alal esikolmikusse. Kas Williams mõne ala üldse lõpetaski, selles suhtes on arvamused vastukäivad.
Pärast olümpiamänge muuda
Pärast olümpiamänge tuli Hajós 1896. aastal Euroopa meistriks 100 m vabaujumises, läks siis üle kergejõustikku ning tuli 1898. aastal Ungari meistriks 100 m jooksus, 400 m tõkkejooksus ja kettaheites. Seejärel hakkas mängima jalgpalli, oli 1901–1903 Ungari rahvuskoondise ründaja. Oma sportlaskarjäärist kirjutas ta raamatu "Nii sai minust olümpiavõitja". Tema vend Henrik Hajós võitis 1906. aasta vaheolümpial Ateenas 4x250 m vabaujumise.
Hajós õppis Budapesti Tehnikaülikoolis arhitektiks. Ta osales 1924., 1928. ja 1932. aasta olümpiamängude kunstikonkursil; 1924. aasta Pariisi OM-i tarvis koos Dezsö Lauberiga koostatud staadioni projekt sai konkursil teise koha (kusjuures esimest auhinda ei antud välja, kuna prantslased ei tahtnud anda esikohta mitteprantslastele). Hajósi tuntuim ehitis on Budapestis Margiti saarel asuv ujula, mis valmis 1930. aastal ja kus peeti 1958. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises.