AC/DC on Austraalia päritolu rokkansambel.

AC/DC, vasakult: Brian Johnson, Malcolm Young, Phil Rudd, Angus Young, Cliff Williams, kontsert Tacomas 31. augustil 2009
AC/DC, vasakult: Brian Johnson, Malcolm Young, Phil Rudd, Angus Young, Cliff Williams, kontsert Tacomas 31. augustil 2009
Päritolu Sydney, Austraalia
Stiilid hard rock, heavy metal, blues rock, rock'n'roll
Tegev 1973–
Plaadifirma Albert, EMI, Columbia, Epic, Atlantic, Atco, Elektra, East West
Seotud esitajad Geordie, The Easybeats, Fraternity, The Valentines, Marcus Hook Roll Band, Rhino Bucket
Veebileht acdc.com
Koosseis
Angus Young
Stevie Young
Brian Johnson
Cliff Williams
Phil Rudd
Endised liikmed
Bon Scott
Mark Evans
Malcolm Young
Simon Wright
Chris Slade
Dave Evans
Larry Van Kriedt
Bob Bailey
Colin Burgess
Peter Clack
Axl Rose

Ansambli asutasid vennad Malcolm ja Angus McKinnon Young Sydneys 1973. aastal. Laulja oli Dave Evans. 1974. aasta septembris asus Evansi asemele Bon Scott. Pärast Boni surma 19. veebruaril 1980 asus tema kohale Brian Johnson.

AC/DC tegutseb tänini. Nende albumeid on müüdud üle 200 miljoni.

Olgugi et tavaliselt peetakse bändi hard rock'i ja heavy metal'i teerajajaks, liigitavad liikmed enda muusikat rohkem rock'n'roll'iks.

Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest alternating current / direct current, mis tähendab vahelduvvool/alalisvool. Väidetavalt soovitas seda vendadele Youngidele nende õde Margaret, lugedes lühendipaari õmblusmasinalt.

Praegused liikmed

muuda

Endised liikmed

muuda

Bändi logol on kaldkriipsu asemel kõrgepinge sümbol (AC⚡DC).

Ajalugu

muuda

Algus

muuda

Angus, Malcolm ja George Young sündisid Šotimaal Glasgow's, kuid kolisid perega 1963. aastal Austraaliasse Sydneysse. Malcolm Young rajas 1973. aastal koos trummari Colin Burgessi ja basskitarristi Larry van Kriedtiga uue bändi, kuhu kaasati ka Malcolmi noorem vend Angus. Lauljaks võeti Dave Evans, kes oli varem olnud Malcolmiga samas bändis Velvet Underground (ei ole seotud samanimelise USA bändiga). Algselt mängis AC/DC põhiliselt kavereid, näiteks Chuck Berry, The Beatlesi ja Rolling Stonesi loomingut ning ka mõningaid endakirjutatud laule.

1973. aasta viimasel päeval andis AC/DC oma esimese kontserdi Sydneys klubis The Chequers ja 1974. aasta veebruaris salvestas esimese singli "Can I Sit Next To You Girl? / Rockin’ In The Parlour". Üsna peatselt vallandati Colin Burgess, kuna ta kukkus laval kokku, ja basskitarrist Larry van Kriedt. Trummari kohta hakkas ajutiselt täitma George Young.

Selleks ajaks oli Angus juba hakanud esinedes kandma tema tunnuseks saanud koolivormi. Esialgu kasutas ta mitmesuguseid kostüüme, näiteks gorilla, Zorro ja Super-Angi (Supermani eeskujul) kostüüme.

1974. aastal otsustasid vennad Youngid, et Evans ei ole bändi sobiv laulja, kuna kaldub stiililt rohkem glämmroki poole, mis bändi suundumusega ei sobinud. Septembris paluti Evansil lahkuda ja tema asemele võeti Bon Scott, kes oli näinud bändi esinemas esimest korda kuu aega varem.

Koos Bon Scottiga

muuda

Scott, kellel oli varasemast mitu seadusrikkumist, aitas luua bändile jõhkrat ja toorest kuvandit, mis on suures osas tänini säilinud. 1975. aastal anti välja album "High Voltage". Samal aastal said bändi liikmeteks basskitarrist Mark Evans ja trummar Phil Rudd, nendega lõppes liikmete pidev vahetumine. 1975. aastal ilmus ka bändi teine album "T.N.T." – mõlemad anti välja ainult Austraalias. Järgmisel aastal pandi kahe nimetatud albumi põhjal kokku USA ja Suurbritannia turu jaoks uus album, mis kandis samuti nime "High Voltage".

1976. aasta aprillis oli AC/DC esimene kontsert EuroopasLondoni klubis The Red Cow. Sellest ajast hakkas bänd Suurbritannias regulaarselt esinema ja sai kohaliku publiku seas populaarseks, kuna bändi seostati punkliikumisega. Edu Suurbritannias pani aluse bändi ülemaailmsele kuulsusele. Oktoobris tuuritas AC/DC Rainbow soojendusbändina Euroopas, anti kontserte Taanis, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Hollandis. 1977. aastal anti esimesed kontserdid USA-s, kus AC/DC esines endiselt soojendusbändina. Üles astuti koos selliste esinejatega nagu Moxy, Foreigner, Johnny Winter, KISS, Aerosmith, Styx ja Blue Oyster Cult.

1978. aastal andis bänd välja albumi "Powerage", mis suurendas nende edu ja kuulajaskonda veelgi. Sellel albumil astus esimest korda üles uus basskitarrist Cliff Williams, kes asendas Mark Evansit, kellel olid vastuolud Angus Youngiga. USA kontserte oli võrreldes eelmise aastaga oluliselt rohkem. USA-s Miamis salvestas bänd ka järgmise albumi "Highway To Hell", mis tuli välja 1979. aastal. "Highway To Hell" osutus bändi seni kõige edukamaks albumiks, mis jõudis USA edetabelites 17. ja Briti edetabelites 8. kohale. See oli ka AC/DC esimene miljonilise läbimüügiga album.

Bon Scotti surm

muuda

19. veebruaril 1980 jõi Scott Londonis ohtralt ja jäi pärast sõbra autosse magama. Samal ööl ta suri, kuna lämbus omaenda okse tõttu. Ametliku teate kohaselt "jõi ta end surnuks". Scott maeti Lääne-Austraalias Fremantle'isse, kuhu ta lapsepõlves koos oma perekonnaga elama oli asunud.

Koos Brian Johnsoniga

muuda

Youngid hakkasid selle sündmuse järel kohe uue materjaliga töötama, et Scotti surmast paremini üle saada. Samal ajal hakati ka uut lauljat otsima. Mitme kandidaadi seast valiti lõpuks välja Brian Johnson, kes oli seni olnud bändis Geordie. Johnson oli ka Bon Scottile ühes Londoni klubis meeldejääva mulje jätnud. Nimelt laulis Johnson täiest kõrist üht Little Richardi laulu, kokku varises. Scott arvas siis, et see oli osa etendusest, aga hiljem selgus, et Johnsonil oli pimesool lõhkenud.

Albumid

muuda

Välislingid

muuda