Ava peamenüü

KlassifikatsioonRedigeeri

Gorilla perekond jaguneb kaheks liigiks (mägigorilla, tasandikugorilla) ja mitmeks alamliigiks.

LevikRedigeeri

Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades.

KirjeldusRedigeeri

Gorilla on kõige suurem ahv. Isasloom kaalub kuni 250 kg ja pikkust võib tal olla 1,8 m.

Kui gorilla on ärritunud, tõuseb ta tagajalgadele püsti ja endale rusikatega vastu rinda tagudes huilgab täiest kõrist, et vastasele muljet avaldada.

Inimestega kohtudes pöördub ta pigem tagasi, välja arvatud siis, kui tunnetab ohtu.

 
Suguline dimorfism kolju näitel

EluviisRedigeeri

Gorillade elu koosneb puhkamisest, liikumisest, söömisest, magamisest ja öisest ning päevasest pesa ehitamisest (gorillad kasutavad harva sama puhke- või ööbimiskohta järjest).

Erinevalt teistest ahvidest ronib gorilla harva puu otsa, enamasti kõnnib ta neljakäpukil maas.

Gorillad elavad väikeste karjadena (5–30 isendit), mille moodustavad suur juhtisane (halli vöödiga piki selga) mõned nooremad isased, emased ja nende järeltulijad.[1]

Suurema osa päevast veedab gorilla toiduks sobivaid palu otsides või päiksepaistel lesides. Igal õhtul teeb ta endale magamiseks oksakubust pesa, enamasti otse maapinnale.

Gorillade seltsingutes valitsevad enamasti rahumeelsed suhted – hõbedase seljaga juhtisane kaitseb ja juhib kaaslasi toiduotsinguil ja alustab pesaehitust öiseks magamiseks.

ToitumineRedigeeri

Nad on herbivoorid, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, juurikatest, bambusevõrsetest ja idudest.

OhustatusRedigeeri

Ohustatud liigidRedigeeri

Mägigorillad (G.g. diehli) on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid 200–300 isendit, loomaaedades mitte ühtegi. Tänapäeval on gorillad kaitse all, kuid salakütid tapavad neid siiski üsna suurel arvul.

IUCNi Punase Nimestiku järgi (2012) on G.gorilla ja G.g.gorilla äärmiselt ohustatud liigid.

Gorillasid ohustab ka Ebola viirus, põhjustades nende haigestumist ahvide Ebola viirushaigusse. Arvatakse, et Ebola kandus inimestele üle gorillade karkasside töötlemisel ja nende liha söömise kaudu.

ViitedRedigeeri

  1. Loomade elu, 7:443.

VälislingidRedigeeri