Ava peamenüü

Ussripik

(Ümber suunatud leheküljelt Pimesool)

Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).[1]

Ussripikut tuntakse ka pimesoolena.

Ussripiku areng, anatoomia, asend, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad indiviiditi erineda.

Ussripikul eristatakse sarnaselt seedekanaliga kolme kesta:

  • sisemine limaskest
  • keskmine lihaskest
  • välimine serooskest.

Ussripik võib olla sirge või kõver ja ulatuda soolest välja mis tahes suunas.[2]

Ussripiku mõõtmed on varieeruvad[3]:

  • pikkus 3–20 cm, keskmiselt 8 cm,
  • läbimõõt 0,5–1 cm.

LümfoidkudeRedigeeri

Ussripik liigitatakse kui lümfisüsteemi GALT ehk sooltega seotud lümfikude.

Ussripiku seinas paiknevad koondlümfifolliikulid. Ussripiku sees aga rohkelt lümfisooni, milles liikuv lümf suunatakse lümfisoonte kaudu rinna (ductus thoracicus) lümfijuhasse.[4]

PatoloogiaRedigeeri

Ussripikupõletik on apenditsiit (äge apenditsiit (appendicitis acuta) ja krooniline apenditsiit). Ussripikus võib sageli esineda ka kroonilisi põletikulisi soolehaigusi, näiteks Crohni tõbi või haavandiline koliit.[5]

Iga 200–300 apenditsiidi kohta leitakse keskmiselt üks-kaks ussripiku neuroendokriinset kasvajat (NET-kasvajat)[6]

Ussripiku pahaloomulised kasvajad klassifitseeritakse jämesoolevähina.

AjaloolistRedigeeri

Saksa anatoom Robert Ernst Eduard Wiedersheim (1848 – 1923) avaldas 1893. aastal nn 'jäänukelundite loetelu' (list of vestigial organs) kuhu oli lisatud ka apendiks.

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 814:2004.
  2. Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 367, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  3. Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 114, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. Lymphatics, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014) (inglise keeles)
  5. Ingrid Mesila, MAO JA SEEDETRAKTI HAIGUSED, 105, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014)
  6. Enamik haruldaste kasvajatega patsiente saavad esialgu valeravi, 11. november 2013 kell 10:50, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014)

VälislingidRedigeeri