Ava peamenüü

Lümfisooned

(Ümber suunatud leheküljelt Lümfisoon)

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.[1] Lümfisooned esinevad kõigil selgroogsetel alates pärisluukaladest.[2]

Lümfisoonteks võidakse nimetada ka teatud üksikud lümfi liigutavaid sooni.

Lümfisoonte areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Lümfisoonte ülesandeks on ka kudedes normaalse vedelikurõhu hoidmine.

Lümfisooned järgnevad lümfikapillaaridele, võivad keres anastomoose moodustada ja suubuvad venoossesse vereringesse.

Lümfisoontes paiknevad poolkuuklapid, mis tagavad lümfi liikumise üksnes südame suunas. Soonte seinu innerveerivad närvid.

Peensoole soolehattudes (olemasolul) paiknevad lümfisooned kannavad inglise keeles nimetust lacteals.

KlassifikatsioonRedigeeri

Lümfisooned on:

Lümfisooned koos lümfikapillaaridega moodustavad lümfisoonte võrgustiku ehk lümfiteed. Lümfisoonte suuremad sooned, mis saavad alguse lümfisõlmedest liigitatakse lümfitüvedeks.

Lümfisõlme juurde kuuluvatel lümfisoontel eristatakse:

RoomajatelRedigeeri

MadudelRedigeeri

Madude lümfisüsteemi liigitatase samuti lümfisooned, need paiknevad pea kõikjal keres. Kuid lümfisõlmede asemel on madude (ka teiste roomajate) lümfisoonte seintes üksikult pulseerivad lümfisüdamed.[3]

ImetajatelRedigeeri

KoduloomadelRedigeeri

Lümfisooni asendavad lümfisoonteta kudedes rakuvahelised kanalid. Lümfisooni ei kohta kesknärvisüsteemis, silma sarvkestas ja silmaläätses, kõigis epiteelkudedes, põrnas, kopsualveoolides, luuüdis, kurgumandlites, hüaliinses kõhrkoes, nabaväädis ja lootekestades.[4]

InimestelRedigeeri

PatogeneesRedigeeri

Inimestel seostatakse lümfisoontega järgmisi (osaline) patoloogilisi seisundeid: pärilik lümfodeem, Meige lümfodeem.

KasvajadRedigeeri

Enamikus kasvajapaikmetest on lümfisooned kollabeerunud.[5]

Kokkupuutel madudegaRedigeeri

Inimeste suhtes mürkmadudeks (osade) liigitatud madude hammustuse järgselt võivad mao sülje ensüümid kahjustada ka lümfisooni ja põhjustada erineva raskusastmega mürgistusseisundeid (vt ka leukotsütoos). Lümfisooni kahjustada võiva mürgistusseisundi tekke määrab lisaks inimese tervislikule seisundile (nt ülitundlikkus jm) ära ka mao liik, aastaaeg, mao tervislik seisund, hammustuse ajal väljapritsitud sülje kogus ja mao vanus.[6]

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 444:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 441, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Simon J. Girling, Veterinary Nursing of Exotic Pets, 2. trükk, 2013, lk 249, Wiley-Blackwell, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.02.2014) (inglise keeles)
  4. Enn Ernits, Esta Nahkur, " Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 325, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  5. Joseph W. Nichols ja You Han Bae, Odyssey of a cancer nanoparticle: from injection site to site of action, Nano Today. 1. detsember 2012 ; 7(6): 606–618., doi:10.1016/j.nantod.2012.10.010, PMCID: PMC3519442, NIHMSID: NIHMS422777, veebiversioon (vaadatud 07.02.2015)(inglise keeles)
  6. Javier Mora, Rodrigo Mora, Bruno Lomonte, José María Gutiérrez, Effects of Bothrops asper Snake Venom on Lymphatic Vessels: Insights into a Hidden Aspect of Envenomation, 2008, veebiversioon (vaadatud 27.02.2014) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri