Ava peamenüü

Leukotsütoosiks ehk valgeliblerohkuseks ehk rohkevalgeliblesuseks (ladina leucocytosis) nimetatakse ebanormaalselt kõrget leukotsüütide taset veres.[1] Leukotsütoosi esineb loomadel ja inimestel.[2]

Leukostsütoos kui haiguslikku seisundit tuvastatakse vereanalüüsi tulemuste võrdlemisel kinnitatud normaalsete ja eale vastavate leukotsüütide määradega. Leukotsütoosi võidakse tuvastada ka morfoloogiliste ebanormaalsuste põhjal.

Leukotsütoosi võivad esile kutsuda epilepsia, tugev treening, emotsionaalne stress, hapnikupuudus, mitmed põletikuga kulgevad haiguslikud seisundid, epinefriini manustamine, osad ravimid (näit glükokortikoidide manustamine), kroonilised haigused (näit leukeemia) ja allergilised reaktsioonid.

Eristatakse eosinofiilset leukotsütoosi, basinofiilset leukotsütoosi ja lümfotsütoosi.

Leukotsütoosi esineb ka osade, inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud, madude hammustuse järgselt.[3] Leukotsüütide tase > 20 000/μl kohta võib näidata raske astmega mürgistusseisundit, mille korral võidakse vajalikuks pidada vastumürgi manustamist (olemasolul).

Sisukord

ImetajatelRedigeeri

InimestelRedigeeri

Füsioloogiline leukotsütoosRedigeeri

Esineb näiteks tugeva füüsilise pingutuse korral, enne sünnitust, vastsündinutel, erutuse korral, pärast söömist jne.

Patoloogiline leukotsütoosRedigeeri

Esineb põletikuliste haiguste, kudede nekroosi ja kasvajate korral. Leukotsütoos võib esineda pärast mõningate ravimite manustamist. Suhtelise leukotsütoosi korral on muutunud üksikute valgeliblede vahekord. Absoluutse leukotsütoosi korral on suurenenud valgeliblede üldhulk, erinevate leukotsüütide vahekord on jäänud samaks. Leukeemia on mõne leukotsüütide alaliigi pahaloomuline paljunemine.

Veiste leukoosiga kaasneb tavaliselt lümfotsüütide vohamine.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 408:2004.
  2. Leukogram Abnormalities, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (inglise keeles)
  3. B. BARRAVIERA , B. LOMONTE , A. TARKOWSKI , L. Å. HANSON , D.A. MEIRA .,ACUTE-PHASE REACTIONS, INCLUDING CYTOKINES, IN PATIENTS BITTEN BY BOTHROPS AND CROTALUS SNAKES IN BRAZIL., Journal of Venomous Animals and Toxins, J. Venom. Anim. Toxins vol. 1 n. 1 Botucatu 1995, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri