Ava peamenüü

Lümfotsütoosiks ehk lümfotsütaarseks leukotsütoosiks (inglise lymphocytosis) nimetatakse ebanormaalselt kõrget lümfotsüütide taset veres. Lümfotsütoosi esineb nii loomadel kui ka inimestel.[1]

Lümfotsütoosi levinuim diagnoosimismeetod on täisvereanalüüs.

InimveresRedigeeri

Absoluutne lümfotsütoos täisvereanalüüsi aluselRedigeeri

Täisvereanalüüsi tulemused, mis näitavad absoluutset lümfotsütoosi:

  • vastsündinutel ja imikutel: lümfotsüüte > 9000/μl kohta (SI 9000 × 106/L)
  • vanematel lastel: lümfotsüüte > 7000/μl (SI 7000 × 106/L)
  • täiskasvanul: lümfotsüüte > 4000/μl (SI 4000 × 106/L).

Suhteline lümfotsütoosRedigeeri

Suhtelist lümfotsütoosi loetakse alla 2-aastaste laste puhul normaalseks seisundiks.

PõhjusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Physiology and Pathophysiology of WBCs, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri

  • [1], Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia kliinik, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)
  • Tracy I. George,Malignant or benign leukocytosis, doi: 10.1182/asheducation-2012.1.475ASH Education Book December 8, 2012 vol. 2012 no. 1 475-484, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Lymphocytosis seisuga 26.02.2014.