Disambig gray.svg  See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria)

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]

TerminoloogiaRedigeeri

Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

ÜlesandedRedigeeri

Luuüdis toimub peamine hematopoees: erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad lümfotsüüdid lümfoidorganites).[3]

Kasvamise ajal on ülekaalus aktiivne ehk punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra), millest 4.–5. eluaastaks on osa muutunud rasvastunud ehk kollaseks luuüdiks (ladina keeles medúlla óssium fláva).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt lameluude punases luuüdis, näiteks koljuluudes, lülisamba lülides, puusaluudes, abaluudes, rinnakuluus, roietes. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse ehk kollase luuüdiga.[6][7]

Luuüdi strooma ehk toes koosneb valdavas enamikus kollasest luuüdist.

HistoloogiaRedigeeri

Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte, mis tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[8] Punases luuüdis asuvad osteogeensed rakud komplekteerivad uut luukudet.[9]

Luuüdi rakkude hulka kuuluvad hematopoeetilised tüvirakud. Luuüdi strooma koosneb retikulaarsest sidekoest. Stroomas leidub lisaks retikulaarrakkudele järgmisi rakutüüpe: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.[10]

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 440:2004.
  2. Roosalu, 2010
  3. Nienstedt jt., 2011
  4. Nienstedt et al 2011
  5. Lepp, 2013
  6. Normaalne veri ja luuüdi
  7. Lepp, 2013
  8. Lepp, 2013
  9. Roosalu, 2010
  10. Marina Aunapuu (2016). Veterinaarhistoloogia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 278–279.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri