Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa. Sarvkest on silmamuna kattev eesmine läbipaistev osa, mis piirneb külgedelt ja tagant kõvakestaga.[1]
Sarvkesta areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel muuda
Madudel muuda
Madudel on tuvastatud silma sarvkest embrüonaalses arengujärgus, juba kolmenädalastel hariliku nastiku embrüotel.[2]
Madude silma katab väljast läbipaistev silmakilbis, mis vahetub koos ülejäänud nahaga kestumise ajal.[3] Madudel ei moodusta silmakilbis ja sarvkest üksteist katvaid kesti vaid neid eraldab vahekiht, mis kestumise käigus täitub lümfivedelikuga. Sarvkesta niisutamise ja toitmise eest hoolitseb vesivedelik, sekreedid suubuvad nina-pisara juhadesse ja selle kaudu suuõõnde.
Öise eluviisiga madudel on sarvkest suurem kui päevase eluviisiga madudel.
Patoloogia muuda
Looduses elavatel madudel jääb sarvkesta patoloogia enamasti tähelepanu ning ravita. Kuid loomaaedades ning maokasvandustes ja ka kodustes terraariumites tuleks, lisaks maopidamise eeskirjadele, tähelepanu pöörata ka mao silmade tervislikule seisukorrale – läbipaistmatu ülespoole kaardunud servadega silmakilbis võib vajada veterinaari abi. Mitte mingil juhul ei tohiks rebida kuivanud nahatükki (silmakilbist) omal käel, see võib vigastada mao silma.
Imetajatel muuda
Sarvkest on veresoonte ja lümfisoonteta – teda toidavad pisaravedelik ja silma vesivedelik.[4]
Inimestel muuda
Sarvkest on silma kiudkesta kumerdunud ja läbipaistev osa. Sarvkesta taga on mitmekihiline lameepiteel, mis on varustatud närvilõpmetega.[5] Närvilõpmed muudavad sarvkesta tundlikuks koeks – püüdes sarvkesta ja silma kaitsta sulgeme silmad üsna kiiresti, nn sarvkestarefleks. Sarvkesta mõõtmed ja paksus erinevad indiviiditi.
Sarvkest arvati koosnevat viiest kihist (eest-taha)[6] :
2012. aastal avastasid Inglise Nottinghami ülikooli teadlased, et inimese sarvkihil on ka kuues kiht – Dua kiht.[7][8]
Sarvkesta lihvimine silmakirurgias muuda
Mõned nägemishäired alluvad erinevatele kirurgilistele muundustele, nii näiteks saab ka Eestis, vastavalt kliendi soovile ja silma anatoomilistele eripäradele, lasta silmakirurgidel töödelda spetsiaalsete laseraparaatidega ja meetoditega (näit LASIK) silma sarvkesta nii, et saavutatakse ihaldatud nägemisteravus nägemisabivahenditeta (prillide, läätsedeta).
Patoloogia muuda
Inimestel seostatakse sarvkestaga mitmeid silmahaigusi, nagu sarvkestapõletik, sarvkestahaavand, sarvkestasade jpt.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 675:2004.
- ↑ V.F. Pchelyakov,Structural peculiarities of the cornea of the reptilian eye, Neuroscience and Behavioral Physiology, July–August, 1981, Volume 11, Issue 4, pp 367-370, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Sybille Hildebrandt,Snakes' eyes could give us super eyesight, November 8, 2011, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 230, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ New Human Cornea Layer Discovered, 06/12/2013, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Piret Pappel, Inimese silma sarvkestas avastati seni teadmata kiht, 12.06.2013 17:07, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)
- ↑ Harminder S. Dua, Lana A. Faraj, Dalia G. Said, Trevor Gray, James Lowe, Human Corneal Anatomy Redefined: A Novel Pre-Descemet's Layer (Dua's Layer), Ophthalmology, Volume 120, Issue 9 , Pages 1778-1785, September 2013, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)
Välislingid muuda
- W M Bourne, Biology of the corneal endothelium in health and disease, Eye (2003) 17, 912–918. doi:10.1038/sj.eye.6700559, Cambridge Ophthalmological Symposium, veebiversioon (vaadatud 01.08.2014) (inglise keeles)
- Vilve Torn, Eesti silmakirurgias tehti ajalugu, 03. aprill 2014, veebiversioon (vaadatud 03.04.2014)