Kude
 |
See artikkel räägib bioloogia mõistest; tekstiilinduse mõiste kohta vaata Kude (tekstiilindus) |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kudesid uurib histoloogia.
TaimekudeRedigeeri
Pikemalt artiklis Taimed
Taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks (ingl k permanent tissue)
AlgkudeRedigeeri
- Pikemalt artiklis Algkude
Asukoha järgi eristatakse nelja algkoe rühma:[1]
- Tipmine ehk apikaalne meristeem
- Külgmine ehk lateraalne meristeem nimetatakse ka kambiumiteks
- Vahe- ehk interkalaarne meristeem
- Haava- ehk kalluse meristeem.
PüsikudeRedigeeri
- Pikemalt artiklis Püsikude
Püsikoed on järgmised:[1]
- Epidermaalne kude
- Vaskulaarne kude (ingl k vascular tissue) (taimedel: soontega seotud)
Vaskulaarsed koed on : ksüleem (xylem), floeem (phloem).
- Põhikude (ingl k ground tissue). Põhikoed on: parenhüüm (parenchyma), kollenhüüm (collenhyma), ja sklerenhüüm (sclerenhyma)
LoomakudeRedigeeri
Imetajate koedRedigeeri
LiigitusRedigeeri
Histoloogia kaudu eristatakse imetajatel nelja põhikoe tüüpi:[2][3][4]
EpiteelkudeRedigeeri
- Pikemalt artiklis Epiteelkude
Epiteelkude jagatakse funktsiooni alusel:[2][4][5]
- katteepiteeliks- epiteelirakud katavad keha välispinda, moodustades naha pindmise kihi e epidermise, lisaks hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jpt.
- näärmeepiteeliks- ehk sekretoorsed epiteelirakud on loomorganismi kõikides näärmetes.
ToestuskudeRedigeeri
- Pikemalt artiklis Toestuskude
Toestuskude koosneb funktsiooni alusel järgmistest tüüpidest:[4][6][7]
LihaskudeRedigeeri
- Pikemalt artiklis Lihaskude
Lihaskudede tüübid on:[4][8]
- silelihaskude
- vöötlihaskude
- südamelihaskude (üksnes südames, südamelihaskoe rakud on ristivöödilised evides nii vööt- kui silelihasrakkude omadusi).
NärvikudeRedigeeri
- Pikemalt artiklis Närvikude
- närvirakkudest ehk neuronitest
- sünapsidest
- närvikiududest ja närvidest
- gliiarakkudest e närvitoendirakkudest (näit Schwanni rakud jpt)
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Hamdan Mohd.Nor, Wahida Abdullah, Quek Yoke Hua, Choo Yan Tong, Kee Bee Suan, Focus Ace Spm, lk 33, 2009 Biology, Penerbitan Pelangi Sdn. Bhd, 2009, ISBN 978-983-00-3629-8. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
- ↑ 2,0 2,1 Schiebler et al ,lk 7-85, 2007
- ↑ Ernits et al, lk 15, 2013
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Roosalu,lk 13-20, 2010
- ↑ Kirzenbaum et al 2012
- ↑ T.H.Schiebler, H.-W. Korf,"Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie", 10. Auflage, lk 7-85, 2007, Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
- ↑ Nienstedt et al, 2011
- ↑ Schiebler et al 2007:7-85
- ↑ Schiebler et al,lk 7-85, 2007
KirjandusRedigeeri
- T.H.Schiebler, H.-W. Korf, "Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie", 10. Auflage, 2007, Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
- Hamdan Mohd.Nor, Wahida Abdullah, Quek Yoke Hua, Choo Yan Tong, Kee Bee Suan, "Focus Ace Spm", lk 33, 2009 Biology, Penerbitan Pelangi Sdn. Bhd, 2009, ISBN 978-983-00-3629-8. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
- Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri,Koed 13-20, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 3- peatükk: KOED, lk 51-86,2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
- Kirzenbaum, A.L., L.Tres. Histology and Cell Biology: An Introduction to Pathology: With STUDENT CONSULT Online Access, 3e, 2012, Mosby, Chapter 1.Epithelium, pages 1–60, ISBN 978-0323078429.