Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib bioloogia mõistest; tekstiilinduse mõiste kohta vaata Kude (tekstiilindus)

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Kudesid uurib histoloogia.

TaimekudeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Taimed

Taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks (ingl k permanent tissue)

AlgkudeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Algkude

Asukoha järgi eristatakse nelja algkoe rühma:[1]

  • Tipmine ehk apikaalne meristeem
  • Külgmine ehk lateraalne meristeem nimetatakse ka kambiumiteks
  • Vahe- ehk interkalaarne meristeem
  • Haava- ehk kalluse meristeem.

PüsikudeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Püsikude

Püsikoed on:[1]

Vaskulaarsed koed on : ksüleem (xylem), floeem (phloem).

LoomakudeRedigeeri

Imetajate koedRedigeeri

LiigitusRedigeeri

Histoloogia kaudu eristatakse imetajatel nelja põhikoe tüüpi:[2][3][4]

EpiteelkudeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Epiteelkude

Epiteelkude jagatakse funktsiooni alusel:[2][4][5]

ToestuskudeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Toestuskude

Toestuskude koosneb funktsiooni alusel järgmistest tüüpidest:[4][6][7]

LihaskudeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lihaskude

Lihaskudede tüübid on:[4][8]

NärvikudeRedigeeri

  Pikemalt artiklis Närvikude

närvikoed koosnevad:[4][9]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Hamdan Mohd.Nor, Wahida Abdullah, Quek Yoke Hua, Choo Yan Tong, Kee Bee Suan, Focus Ace Spm, lk 33, 2009 Biology, Penerbitan Pelangi Sdn. Bhd, 2009, ISBN 978-983-00-3629-8. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
  2. 2,0 2,1 Schiebler et al ,lk 7-85, 2007
  3. Ernits et al, lk 15, 2013
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Roosalu,lk 13-20, 2010
  5. Kirzenbaum et al 2012
  6. T.H.Schiebler, H.-W. Korf,"Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie", 10. Auflage, lk 7-85, 2007, Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
  7. Nienstedt et al, 2011
  8. Schiebler et al 2007:7-85
  9. Schiebler et al,lk 7-85, 2007

Kasutatud publikatsioonidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri