Näärmed
|
See artikkel räägib elundist; Alo Mattiiseni ja Peeter Volkonski teose kohta vaata artiklit Näärmed (risotoorium). |
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).[1]
Näärmed on
- ainuraksed või
- hulkraksed.
Näärmerakud (nii ainu- kui ka hulkraksete omad) saavad lähteaineid vereringe kudedest. Rakkude sünteesitud ja edastatava nõre järgi eristatakse
- eksokriinnäärmeid, mis on harilikult varustatud juhadega ja mis suunavad nõre limaskestale ehk väliskeskkonda;
- endokriinnäärmeid, mis suunavad nõre vereringesse ehk sisekeskkonda.
Roomajatel
muudaMaolistel
muudaMadudel on tuvastatud mitmeid sisenõristusnäärmeid: ajuripats, käbinääre, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, munandid, munasarjad.[2]
Mao peas paikneb hulgaliselt näärmeid, nagu süljenäärmed ja Harderi nääre. Lisaks paiknevad madude peas Duvernoy näärmed, v.a inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madudel, neil loetakse Duvernoy näärmete derivaadid mürgiaparaadi osaks ja neid nimetatakse vahel ka mürginäärmeteks.
Nii emastel kui ka isastel madudel paiknevad kloaagiavausest saba suunas kõhu pool paarilised kloaaginäärmed.
Imetajatel
muudaInimestel
muudaTuntumad inimorganismi sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed on
- ajuripats ehk hüpofüüs
- käbikeha
- kilpnääre
- kõrvalkilpnääre
- tüümus ehk harknääre
- neerupealis
- kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared
- sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel)
- maonääre, maolukutinääre,soolenääre, väikesed keele süljenäärmed, väikesed süljenäärmed suulaes, süljenäärmed, keelealune süljenääre, söögitorunäärmed jpm näärmed.[3]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Meditsiinisõnastik" 534:2004.
- ↑ Hermann Schlegel,Essay on the Physiognomy of Serpents, translated by Thos. Stewart Traill, Edinburgh, Maclachlan Stewart and Company, lk 26, 1843, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.10.2013) (inglise keeles)
- ↑ Meditsiinisõnastik, 2004.