Ava peamenüü

Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) ja ka seda ümbritsevat tuppe.[1] Närvikiud koosneb, vastavalt tüübile, Schwanni raku tuumast, müeliintupest, rõngaskitsusest, aksonist ja neurolemmist.[2] Närvikiud moodustavad närvikiukimpe ja närve.

Närvikiudude areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Sisukord

LiigitusRedigeeri

Ümbrise aluselRedigeeri

Närvirakkude jätkete ümbrise alusel eristatakse müeliinkiude, mida ümbritseb Schwanni kest ja sellele järgnev fosfolipiide ning valku sisaldav müeliintupp ja müeliinita kiude, mida ümbritseb neurogliiast koosnev Schwanni kest.[3]

Müeliinkiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeaine.

Funktsiooni aluselRedigeeri

Funktsiooni alusel eristatakse kahte tüüpi närvikiude:

  • aferentseid ehk sensiibleid ehk tundenärvikiude
  • eferentseid ehk motoorseid närvikiude.

Morfoloogia ja juhtekiiruse aluselRedigeeri

  • A-närvikiud ehk A-kiud – müeliintupega kaetud kiud, mis juhib impulsse kiiresti, jaguneb alfa-, beeta-, gamma- ja deltakiuks;
  • B-närvikiud ehk B-kiud – autonoomse närvisüsteemi kuuluvad müeliintupega närvikiud, mille juhtekiirus on 3–15 m/s;
  • C-närvikiud ehk C-kiud – autonoomse närvisüsteemi kuuluvad müeliintupega närvikiud, mille juhtekiirus on 0,7–2,3 m/s.

Madudel eristatakse nii müeliinkiude kui müeliinita kiude, mis moodustavad närvikiudude kimpe. Närvikiudude funktsioonid on erinevates kehapiirkondades erinevad, nii osalevad kolmiknärvist väljuvad närvikiud ja -kimbud madudel ka termolokatsioonielundite talitluses, sh saakloomade ja vaenlaste vastu suunatud ründel.

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 532:2004.
  2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 184, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 183, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

VälislingidRedigeeri