Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund. Põrn osaleb vereloomes.

Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks

Roomajatel

muuda

Madudel

muuda

Madude põrn on väike punaka värvusega elund. Põrn paikneb neil sapipõie ja pankrease vahel. Maopoegadel toimub elundis vereloome (punalibled, T-rakud) ja täiskasvanud madudel punaliblede lagundamine ning vere hoiustamine (depoopõrn).[1]

Osade autorite arvates on 50–70% põrna lümfotsüütidest siiski pärit harkelundist.[2]

Osadel madudel on põrn pankreasega niivõrd seotud, et kaht elundit nimetatakse põrn-pankreaseks (inglise splenopancreas).

Põrna varustab verega põrnaarter (arteria splenica). Põrnaarter sisaldab valget põrnapulpi (pulpa lineis alba) (lümfoidkude). Madudel puudub punane põrnapulp.

Imetajatel

muuda

Koduloomadel

muuda

Koduloomade põrna ümbritseb elastsetest ja kollageensetest kiududest paks kihn (capsula, A13.2.01.002). Kihnust, mis on kas osaliselt või täielikult kaetud kõhukelmega, suunduvad põrna sisemusse põrnapõrgad (trabeculae lienis, A13.2.01.003), mille sees paikneb arvukate veresoontega põrnapulp (pulpa splenica, A13.2.01.004).[3]

Põrnapulp koosneb:

Inimestel

muuda

Inimestel paikneb põrn kõhuõõne vasakus ülaosas. See asetseb ühe küljega vastu diafragmat, teisega vastu mao põhja ja vastu vasakut neeru. Väljast ümbritseb teda kõhukelme. Põrn on pehme pudeda konsistentsiga piklik tumepunane elund, mis kaalub 150–200g.

Inimestel võib esineda lisaks põrnale ka lisapõrn.

Põrn mängib olulist rolli inimese immuunsüsteemis. Põrnas moodustuvate lümfotsüütide funktsiooniks on organismi kaitsmine nakkuste vastu. Põrnas lagundatakse punaliblesid.

Inimestel seostatakse põrnaga näiteks selliseid haiguslikke seisundeid nagu põrnasuurenemus, splenohepatomegaalia, splenopaatia, põrnapõletik (spleniit), põrnavähk jms.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP,Snake Immune System Anatomy. Vaadatud 10.02.2014
  2. Julius M. Cruse, MD, PhD,Robert E. Lewis, "Atlas of Immunology", 3.trükk, CRC PRess, lk 807, 2010
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 345, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Välislingid

muuda