Ava peamenüü

Põrn (ladina splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund. Põrn osaleb vereloomes.

Sisukord

RoomajatelRedigeeri

MadudelRedigeeri

Madude põrn on väike punaka värvusega elund. Põrn paikneb neil sapipõie ja pankrease vahel. Maopoegadel toimub elundis vereloome (punalibled, T-rakud) ja täiskasvanud madudel punaliblede lagundamine ning vere hoiustamine (depoopõrn).[1]

Osade autorite arvates on 50 – 70% põrna lümfotsüütidest siiski pärit harkelundist.[2]

Osadel madudel on põrn pankreasega niivõrd seotud, et kaht elundit nimetatakse põrn-pankreaseks (inglise splenopancreas).

Põrna varustab verega põrnaarter (arteria splenica). Põrnaarter sisaldab valget põrnapulpi (pulpa lineis alba) (lümfoidkude). Madudel puudub punane põrnapulp.

ImetajatelRedigeeri

KoduloomadelRedigeeri

SiseehitusRedigeeri

Koduloomade põrna ümbritseb elastsetest ja kollageensetest kiududest paks kihn (capsula, A13.2.01.002). Kihnust, mis on kas osaliselt või täielikult kaetud kõhukelmega, suunduvad põrna sisemusse põrnapõrgad (trabeculae lienis, A13.2.01.003), mille sees paikneb arvukate veresoontega põrnapulp (pulpa splenica, A13.2.01.004).[3]

Põrnapulp koosneb:

InimestelRedigeeri

Põrn mängib olulist rolli inimese immuunsüsteemis. Põrnas moodustuvate lümfotsüütide funktsiooniks on organismi kaitsmine nakkuste vastu. Põrnas lagundatakse punaliblesid.

AsendRedigeeri

Inimestel paikneb põrn kõhuõõne vasakus ülaosas.

Põrn on pehme pudeda konsistentsiga piklik tumepunane elund, mis kaalub 150–200g. Ta asetseb ühe küljega vastu diafragmat, teisega vastu mao põhja ja vastu vasakut neeru. Väljast ümbritseb teda kõhukelme.

Inimestel võib esineda lisaks põrnale ka lisapõrn.

PatoloogiaRedigeeri

Inimestel seostatakse põrnaga näiteks selliseid haiguslikke seisundeid nagu põrnasuurenemus, splenohepatomegaalia, splenopaatia, põrnapõletik (spleniit), põrnavähk jms.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP,Snake Immune System Anatomy. Vaadatud 10.02.2014
  2. Julius M. Cruse, MD, PhD,Robert E. Lewis, "Atlas of Immunology", 3.trükk, CRC PRess, lk 807, 2010
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 345, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

VälislingidRedigeeri