Lääne-Austraalia
Lääne-Austraalia (inglise keeles Western Australia,[2] lühend WA) on Austraalia suurim osariik pindala järgi. Hõlmab riigi ja ühtlasi Austraalia mandri läänepoolse kolmandiku. Piirneb põhjas, läänes ja lõunas India ookeaniga, kirdes Põhjaterritooriumiga ning kagus Lõuna-Austraalia osariigiga. Lääne-Austraalia lõunarannikut uhub Suur Austraalia laht, mis on India ookeani osa.[3]
Lääne-Austraalia | |
---|---|
inglise Western Australia | |
Pindala: 2 645 615 km² | |
Elanikke: 2 656 156 (31.03.2020)[1] | |
Rahvastikutihedus: 1,0 in/km² | |
Pealinn: Perth | |
Lääne-Austraalia on Sahha järel pindalalt teine 1. järgu haldusüksus maailmas. Ta on näiteks Rootsist umbes kuus ja Eestist 60 korda suurem.
Seal elab ligikaudu 2,3 miljonit inimest (umbes 10% Austraalia rahvastikust), enamik neist osariigi edelaosas Edelapiirkonnas.
Lääne-Austraalia levinumad hüüdnimed on Wildflower State ('metslillede osariik') ja Golden State ('kuldne osariik'), Lääne-Austraalia elanikke hüütakse Sandgroper'iteks ehk liivauuristajaiks.[4]
Lääne-Austraaliasse jõudnud esimene eurooplane oli Hollandi maadeuurija Dirk Hartog, kes maabus 1616. aastal Austraalia läänerannikule. 1826. aastal rajasid britid Kuningas George'i lahe äärde tänapäeva Albany lähedale sõjaväe eelposti. 1829. aastal rajati Swani jõe suudmesse koloonia Swan River Colony, millest on kujunenud hiljem osariigi pealinn Perth.
Perth on sageli sihtkohaks Eesti noortele, kes lähevad Austraaliasse töö- ja puhkeviisaga. Eesti kergejõustiklane Maris Mägi võitis 2011. aastal Perthis Austraalia meistrivõistlustel 400 meetri jooksu.[5]
Baz Luhrmanni film "Austraalia" (2008) filmiti ka Lääne-Austraalia kirdeosas Kununurra ümbruses.[6]
Lääne-Austraalia sai omavalitsuse 1890. aastal ja moodustas 1901. aastal koos teiste Briti kolooniatega Austraalia Ühenduse.
Tänapäeva Lääne-Austraalia majandus sõltub eelkõige kaevandamisest, põllumajandusest ja turismist; osariik annab 46% Austraalia ekspordist.[7] Lääne-Austraalia on maailma kolmas rauamaagi tootja.
Asend ja piirid
muuda- Pikemalt artiklis Lääne-Austraalia piir
Lääne-Austraalia idapiir kulgeb piki 129. idameridiaani, mis eraldab osariiki Põhjaterritooriumist ja Lõuna-Austraaliast. Läände ja põhja jääb India ookeani rannik. Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) järgi külgneb India ookean ka Austraalia lõunarannikuga, kuid Austraalias nimetatakse ookeani seda osa Lõunaookeaniks.[8]
Osariigi idapiiri kogupikkus on 1862 km.[9] Rannajoone pikkus on 20 781 km, millest 7892 km on saarte rannajoon.[10] Osariigi maismaa kogupindala on 2,5 miljonit km².[11]
Loodus
muudaGeoloogiline ehitus
muudaLääne-Austraalia aluspõhi koosneb eeskätt harukordseist vanadest Yilgarni ja Pilbara kraatoneist, mis olid Arhaikumi eooni ajal osa Uri hiidmandrist. Ur on maailma vanimaid (3-3,2 miljardit aastat tagasi) hiidmandreid, mis hõlmas veel India Dekkani kiltmaa, Madagaskari ning Lõuna-Aafrika Karoo ja Zimbabwe kraatoni.
Hiljem on mäeteket esinenud üksnes Stirlingi mäestiku kujunemisel, kui Austraalia lahknes Antarktikast. Seetõttu on maa erakordselt vana ja erodeerunud ning suurim kõrgus on üksnes 1245 m üle merepinna (Meharry mäetipp Hamersley mäestikus Pilbarra piirkonnas). Enamiku osariigist moodustab platoo keskmise kõrgusega umbes 400 m. Selle reljeef on väga tasane, vee äravoolu pinnasest ei esine. Platoo laskub üsna järsult rannikutasandikele, moodustades kohati püstise kaljuseina (nt Darlingi mäestik Perthi lähedal).
Maastiku suure vanuse tõttu on pinnas väheviljakas, kuid sisaldab mitmes kohas rohkesti rauda ja alumiiniumi. Graniitaluspõhja tõttu sisaldab tasane pinnas märksa vähem fosforit ja lämmastikku kui teiste sarnase kliimaga mandrite pinnas. Ulatuslike liivaväljade või rauamaagi mõjul kujunenud pinnas on veelgi viljatum, kuna selles on vähe lahustuvat fosforit; samuti tsinki, vaske, molübdeeni ning mõnel pool ka kaaliumit ja kaltsiumit.
Pinnase vähese viljakuse tõttu kasutatakse suures koguses kunstväetisi, eriti superfosfaati ning putuka- ja umbrohumürke, mis on habrast pinnast tohutult rikkunud ning tekitanud kahju selgrootute ja bakterite populatsioonidele.
Põllumajanduse laiendamiseks tehtud ulatuslik lageraie on ka kahjustanud kohalike looma- ja taimeliikide elupaiku. Selle tulemusena on osariigi edelapiirkonnas rohkem haruldasi, ohustatud või hävimisohus liike kui paljudel teistel Austraalia aladel. Seetõttu on see ala maailma bioloogilise mitmekesisuse tulipunkte. Osariigi nisukasvatuse piirkonnas leidub suuri alasid, kus on probleemiks maa soolsus ja magevee kadu.
Kliima
muudaLähistroopilise vahemerelise kliimaga edelarannik oli algul kaetud tiheda metsaga. Seal kasvas ka erivärviline eukalüpt (Eucalyptus diversicolor), mis on maailma kõrgemaid puuliike.[12] Edelaranniku põllumajanduspiirkond kuulub üheksa liigirikkaima maismaaelupaiga hulka. Endeemiliste liikide osakaal on seal suurem kui enamikul teistel sarnastel aladel. Tänu Leeuwini hoovusele on edelarannik ka kuue liigirikkaima mereelupaiga hulgas. Seal asub ka maailma lõunapoolseim korallrahu.
Aasta keskmine sademete hulk ulatub 300 mm-st Nisuvööndis (Wheatbelt region) kuni 1400 mm-ni Edelapiirkonna (South West region) niiskemail aladel Northcliffe'i lähedal. Ent novembrist märtsini on ilm enamasti väga kuiv, mistõttu vee aurustumine ületab sademete hulga. Taimed peavad kohanema nii kuivusega kui ka pinnase äärmise toitainete nappusega. Alates 1970. aastate keskpaigast on täheldatud talviste (juunist augustini) sademete vähenemist, samas on suvekuudel (detsembrist veebruarini) kasvanud paduvihmade hulk.[13]
Lääne-Austraalia keskosa, neli viiendikku osariigist, on poolkõrb või kõrb ning hõredalt asustatud. Selle piirkonna ainus oluline tegevusala on kaevandamine. Aasta keskmine sademete hulk on 200–250 mm, millest suurem osa esineb suviste tsüklonite ajal kohatiste hoovihmadena.
Erandiks on põhjas olev troopikavöönd. Kimberley piirkonnas on erakordselt kuum mussoonkliima, aasta keskmise sademetehulgaga 500–1500 mm; kuid aprillist novembrini ei saja seal peaaegu üldse. 85% kogu osariigi vee äravoolust pinnasest esineb Kimberleys, kuid kuna see avaldub ränkade üleujutustena ja õhuke pinnas on lootusetult viljatu, on maaparandustöid tehtud vaid Ordi jõe ääres.
Lund sajab harva, enamasti üksnes Stirlingi mäestikus Albany lähedal, sest see on ainus lõuna pool olev suhteliselt kõrge mäestik. Lähedal asuvas Porongurupi mäestikus sajab veelgi harvemini. Väljaspool neid alasid on lumesadu tõeline suursündmus, mis võib vahel esineda Edela-Austraalia mägistes piirkondades. Suurim lumesadu lauskmaal oli 26. juunil 1956 Perth Hillsis, ulatudes põhjas Wongan Hillsi ja idas Salmon Gumsini. Siiski, isegi Stirlingi mäestikus sajab lund harva üle 5 cm ning tavaliselt ei püsi see üle ühe päeva.[14]
Kõrgeim õhutemperatuur 50,5 °C mõõdeti Mardie karjafarmis 19. veebruaril 1988. Madalaim registreeritud õhutemperatuur on −7,2 °C ning see mõõdeti Eyre'i ornitoloogiajaamas 17. augustil 2008.[15]
Taimestik ja loomastik
muudaLääne-Austraalias on umbes 540 linnuliiki (olenevalt kasutatavast liigitussüsteemist võib see arv varieeruda), neist ligikaudu 15 leidub üksnes Lääne-Austraalias. Parimad lindude elupaigad on osariigi edelaserv ja Broome'i ümbrus koos Kimberleyga.
Lääne-Austraalia taimestikku kuulub 9437 kohalikku soontaimeliiki 1543 perekonnast ja 226 sugukonnast, samuti on seal 1171 kodustatud võõr- või invasiivset liiki; enamasti on need umbrohud.[16] Edelapiirkond on maailmas esimeste hulgas oma taimeliikide arvukuselt pindala kohta.
Lääne-Austraalias on mitu eripalgelist ökoloogilist elukeskkonda: põhjarannikul on Kimberley liivakivikanjonid, neist sisemaa poole jäävad kuiv rohumaa (Ord Victoria tasandik), poolkõrb (Lääne-Austraalia Mulga põõsastik) ning Tanami kõrb. Perthi ümbruses ranniku lähedal on Edela-Austraalia savann ja Swani rannikumadalik. Austraalia edelaservas Margaret Riveri viinamarjakasvatuse piirkonnas kasvavad Warreni eukalüptimetsad. Ida pool Lõunaookeani ranniku lähedal paikneb Goldfields-Esperance'i regioon Esperance'i rohumaadega ja sisemaa poole jäävate Coolgardie ümbruse rohumaadega.
Ajalugu
muudaEsimesed inimesed saabusid Austraaliasse põhja poolt ligikaudu 40 000 kuni 60 000 aastat tagasi. Aastatuhandete jooksul liikusid nad üle mandri. Euroopa maadeavastajate saabudes 17. sajandi alguses olid põlisaustraallased (aborigeenid) asustanud kogu Lääne-Austraalia.
Esimene Lääne-Austraaliasse jõudnud eurooplane oli hollandi maadeavastaja Dirk Hartog, kes maabus 25. oktoobril 1616 praeguse Dirk Hartogi saare Inscriptioni neemel Austraalia läänetipu lähedal. 17. sajandi jooksul Hollandist ja mujalt rannikule jõudnud rändajad sattusid sinna enamasti juhuslikult; samuti hukkus palju laevu, mis kaldusid navigeerimisvea või tormi tõttu kõrvale Hea Lootuse neeme ja Jaava saare vaheliselt laevateelt. Möödus veel 200 aastat, enne kui tõestati suure lõunamandri olemasolu. 18. sajandi lõpus alustasid Lääne-Austraalia ranniku uurimist briti ja prantsuse meresõitjad.
Praeguse osariigi kujunemine algas 1826. aastal briti asula rajamisega Kuningas George'i lahe äärde Austraalia edelarannikule (1832 nimetati see Albanyks). Asula rajati, sest Suurbritannia tahtis vältida Prantsuse koloonia võimalikku asutamist Lääne-Austraalia rannikule.
1829. aastal asutas kapten James Stirling Swani jõe äärde samanimelise koloonia (Swan River Colony). 1832. aastaks ulatus briti ümberasujate arv selles umbes 1500-ni, ja koloonia ametlik nimi muudeti Lääne-Austraaliaks. Kaks eraldiasuvat asulakohta arenesid aegapidi, ühest sai sadamalinn Fremantle ja teisest osariigi pealinn Perth.
Rahvaarv kasvas väga aeglaselt 1890. aastateni, mil Kalgoorlie ümbrusest leiti märkimisväärne kogus kulda.
1887. aastal valmis uus põhiseadus, mis valmistas ette autonoomiat ja Suurbritannia parlamendi Esindajatekoja 1890. aasta otsusega antigi kolooniale omavalitsus. John Forrestist sai esimene Lääne-Austraalia kuberner.
1896. aastal otsustas Lääne-Austraalia parlament võtta laenu, et ehitada veejuhe, mis võimaldaks suunata Goldfieldsi piirkonda umbes 23 000 m³ vett päevas. Vesi juhitakse Perthist 530 km kaugusele Kalgoorliesse ning ajaloolaste hinnangul andis see osariigi rahvaarvu ja majanduse kasvule olulise tõuke. Veejuhe, mida nimetatakse Goldfieldsi veevarustussüsteemiks, valmis 1903. aastal. Süsteemi projekteeris ja selle ehitamist juhtis Lääne-Austraalia esimene peainsener C. Y. O'Connor.[17]
Järgides Forresti juhitud kampaaniat, hääletasid Lääne-Austraalia koloonia (mitteametliku nimega endiselt Swani jõe koloonia) elanikud Austraalia Ühenduse loomise poolt, mille tulemusena sai Lääne-Austraalia 1. jaanuaril 1901 ametlikult osariigiks.
Rahvastik
muuda1826. aastal kuulutas Suurbritannia Albany enda omaks, et ennetada Prantsusmaa nõudmisi Austraalia läänepoolse kolmandiku üle. Sellest ajast on eurooplased rajanud sinna alalisi asulaid. Briti ja iiri asunikud asutasid 1829. aastal Swani jõe koloonia, hilisema Perthi. Koloonia kasvas esialgu vähehaaval, mistõttu vajati rahvastiku juurdekasvuks briti väljasaadetute tööjõudu. 1890. aastatel toimus kaevandusbuumist tingitud ränne teistest osariikidest Goldfields-Esperance'i piirkonda, mille tulemusel kasvas seal rahvaarv järsult.
Märkimisväärne ümberasujate sissevool Suurbritanniast, Iirimaalt ja mujalt Briti impeeriumist algas 20. sajandi algul. Kohalikud projektid, näiteks rühmadena ümberasumise kava (Group Settlement Scheme) 1920. aastail, ärgitasid farmereid Edela-Austraaliasse kolima ning suurendasid Lääne-Austraalia kui asunike sihtkoha mainet.
Briti saartelt pärit sisserändajate mõjul kasvas Lääne-Austraalia rahvaarv 20. sajandil varasemast kiiremini. Nii nagu idapoolsetesse osariikidesse, saabus pärast Teist maailmasõda ka Lääne-Austraaliasse suurel hulgal itaallasi, horvaate ja kreeklasi. Sellele vaatamata on tänapäevani enamik sisserändajaid briti päritolu. Lääne-Austraalias, eriti Perthis, on suurem Suurbritannias sündinute osakaal kui teistes osariikides: 10,6% (2006), samas kui riigi keskmine on 5,3%. Suurbritanniast pärit sisserändajad on tihedalt asustanud osariigi teatud piirkonnad, kus neid on veerand rahvastikust.
Rahvuskuuluvuse järgi oli 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 77,5% Lääne-Austraalia elanikkonnast Euroopa päritolu: suurim rahvusgrupp nimetas end inglasteks (733 783 elanikku ehk 32,7% rahvastikust). Neile järgnesid austraallased (624 529; 27,8%), iirlased (171 667; 7,6%), itaallased (96 721; 4,3%), šotlased (62 781; 2,8%), sakslased (51 672; 2,3%) ja hiinlased (48 894; 2,2%). 2001. aastal elas Lääne-Austraalias 58 496 põlisaustraallast, see on 3,1% rahvastikust.
2006. aasta rahvaloenduse andmetel[18] on 27,1% elanikest sündinud välismaal, mis on kõrgem kui Austraalia keskmine 22,2%. Lääneaustraallastest on sündinud Inglismaal 8,9%; Uus-Meremaal 2,4%; Šotimaal 1,2%; Lõuna-Aafrikas 1,1% ja Itaalias 1,1%.
2007. aastal elas Perthis ja selle lähiümbruses 1,55 miljonit inimest (75% osariigi rahvastikust). Teised suuremad linnad on Mandurah (78 612 elanikku), Bunbury (32 499), Geraldton (31 553), Kalgoorlie (28 242), Albany (25 196), Broome (14 436) ja Port Hedland (14 000).[19]
Majandus
muudaLääne-Austraalia majandus põhineb suuresti mineraalide ja nafta kaevandamisel ning töötlemisel. Majanduse struktuur on tihedalt seotud loodusvarade rohkusega, mis annab osariigile nende kaevandamisel ja töötlemisel suhtelise eelise. Selle tulemusena on Lääne-Austraalia majandus heal järjel.
- Lääne-Austraalia annab hinnanguliselt 58% Austraalia mineraali- ja energiaekspordist.[20] Osariigi mäetööstus moodustab 4,64% Austraalia SKP-st.[21]
- Osariigi kogutoodang inimese kohta (70 009 USA dollarit) on suurem kui üheski teises osariigis ja tunduvalt üle riigi keskmise (54 606 USA dollarit).[22]
- Viimase 15 aasta tööstustoodangu mitmekesistumine on suurendanud tööstusharudevahelist tasakaalu. Osariigi majandus ei sõltu enam nii palju mõnest üksikust suurest eksporditurust ning on suures osas kindlustatud maailmaturuhindade kõikumise vastu.
- Teenindus- (rahandus, kindlustus, kinnisvara) ja ehitussektor on jõudsalt arenenud ning nende osa majanduse kogutoodangus on kasvanud.
- Hiljutine ülemaailmne mineraalide ja nafta nõudluse kasv, eriti Hiinas (rauamaak) ja Jaapanis (vedelgaas), on kindlustanud riigi keskmisest kõrgema majanduskasvu.
Lääne-Austraalia eksport moodustab 46% riigi koguekspordist.[23][24] Osariigi põhilised ekspordiartiklid on rauamaak, alumiiniumoksiid, nikkel, kuld, ammoniaak, nisu, vill, kariloomad (lambad ja veised), toornafta ja vedelgaas.
Lääne-Austraalia on suur boksiidikaevandaja. Boksiiti töödeldakse alumiiniumoksiidiks neljas puhastusjaamas, mis annavad üle 20% maailma kogutoodangust. Osariik on maailma kolmas rauamaagitootja (15% maailma kogutoodangust) ja kaevandab 75% Austraalia 420-tonnisest aastasest kullatoodangust. Teemante kaevandatakse Kimberley piirkonna põhjatipus Argyle'i teemandikaevanduses. Collies kaevandatud kivisüsi on põhiline kütuseliik osariigi edelaosa elektrienergiavajaduse minimaalseks tagamiseks.
Lääne-Austraalia põllumajandustoodangul on oluline osa nii osariigi kui ka kogu Austraalia majanduses. Kuigi nisutoodangus on hooajati tavaliselt suur kõikumine, oli saak 2006/2007. aasta suvel peaaegu 10 miljonit tonni, mis moodustas ligi poole kogu riigi toodangust[25] ning andis eksporditulu 1,7 miljardit USA dollarit.[26]
Teised tähtsamad põllumajandustooted on oder, herned,[25] vill ning lamba- ja loomaliha. Välisriikides, eelkõige Kagu-Aasias ja Lähis-Idas, on suur nõudlus Lääne-Austraalia elusloomade järele, mis on tingitud nende riikide kultuuri- ja usutraditsioonidest ning ladude ja külmhoonete nappusest. Seetõttu eelistatakse seal importida töödeldud liha asemel elusloomi. Kogu Austraalia elusloomade ekspordist on Lääne-Austraalia osa ligikaudu 50%.[25]
Loodusvarade sektori kasvu tõttu viimastel aastatel on osariigis tekkinud märgatav oskustööjõu puudus, mis on sundinud osariigi valitsust tegema jõupingutusi sisserände soodustamiseks teistest osariikidest ja välismaalt.[27] Novembris 2011 oli keskmine nädalapalk Lääne-Austraalias 1538 AUD, Austraalias 1333 AUD.[28] Majanduskasv on mänginud rolli ka 2006. aasta keskmiste kinnisvarahindade tõusus, kuid 2007. aastal hinnad stabiliseerusid. Perthi kinnisvarahinnad on endiselt Sydney järel Austraalias teisel kohal ja jätkuvalt on probleemiks kõrged üürihinnad.
Perthist lõunas Kwinana tööstuspiirkonnas asub Austraalia suurim naftatöötlustehas, kus toodetakse kohalikuks tarbimiseks bensiini ja diislikütust.[29] Piirkonnas on ka raua-, alumiiniumoksiidi- ja niklitöötlustehased, teravilja ekspordiks mõeldud sadamaehitised ning kaevandamise ja bensiinitootmise tugitööstused, nagu masina- ja metallitööstus. Fremantle'ist lõunas Hendersoni lähedal paiknevad laevaehituse (nt Austali laevatehas) ja sellega seotud abitehased. Töötlevast tööstusest on esindatud tsemendi ja ehitusmaterjalide tootmine, jahu jahvatamine, toidu töötlemine, loomasööda tootmine, autokerede ehitamine ja trükitööstus.
Viimastel aastatel on kasvanud turismi osatähtsus. Märkimisväärne hulk välisturiste saabub Suurbritanniast ja Iirimaalt (28%), teistest Euroopa riikidest (14%), Singapurist (16%), Jaapanist (10%) ja Malaisiast (8%).[26] Turismist saadav sissetulek on jõudsalt elavdanud paljude väiksemate keskuste majandust, seda eriti rannikul.
Lääne-Austraalial on märkimisväärne kalandussektor. Kohalikuks tarbeks ja ekspordiks püütakse languste, krevette, krabisid, haisid ja tuunikala; Kimberley piirkonnas ka pärle. Mereandide töötlemisega tegeldakse kõikjal läänerannikul. Vaalapüük oli varem osariigi peamine meretööstusharu, kuid nüüdseks on see lõpetatud. 1978. aastal püüti Albanys viimased vaalad.
Valitsemiskord
muudaLääne-Austraalia sai omavalitsuse 1889. aastal, kui Perthis asutati kahekojaline osariigi parlament. See koosneb 59-liikmelisest Seadusandlikust Kogust ehk alamkojast (Legislative House) ning 36-liikmelisest Seadusandlikust Nõukogust ehk ülemkojast (Legislative Council). Üldine ja kohustuslik valimisõigus kehtib kõigile üle 18-aastastele kodanikele.
Austraalia kolooniate ühinemisega 1901. aastal sai Lääne-Austraaliast riigi föderaalsüsteemi kuuluv osariik, see tähendas vastavalt põhiseadusele teatud õiguste loovutamist Austraalia Ühenduse valitsusele (föderaalvalitsusele); kõik ülejäänud õigused jäid täielikult osariigile. Kuid Austraalia Ühendus on oma võimu tõhusalt laiendanud, suurendades kontrolli maksude ja riigi raha jagamise üle.
Kuigi ametlikult on Lääne-Austraalia valitseja kuningas Charles III ja täidesaatvat võimu kehastab kuberner, kes on tema esindaja osariigis, kuulub tegelik võim peaministrile ja ministritele. Viimased on valitud Seadusandliku Kogu enamuses olevast parteist või koalitsioonist. Praegune peaminister on Colin Barnett.
Lahkulöömispoliitika
muudaAustraalia riigist lahkulöömise soov on osariigi poliitikamaastiku üks läbivaid jooni, mis sai alguse peatselt pärast Euroopa ümberasujate saabumist 1826. aastal. Lääne-Austraalia oli Austraalia ühinemise vastumeelseim osaline[30] ega osalenud ka esimesel föderatsiooninõupidamisel. Kauaaegsed Lääne-Austraalia elanikud olid enamasti föderatsiooni vastu, kuid kulla leidmine tõi kohale palju sisserändajaid teistest Austraalia osadest. Need uued elanikud, peamiselt Kalgoorlies ja Albanys hääletasid Austraalia Ühendusega liitumise poolt. Arutati ka ettepanekut võtta ühendusse vastu ainult need alad (Auralia nime all), ülejäänud Lääne-Austraaliast lahus.
1933. aasta aprillis toimunud rahvahääletusel pooldas 68% hääletanutest osariigi lahkumist Austraalia Ühendusest, eesmärgiga naasta autonoomse piirkonnana Briti impeeriumisse. Osariigi valitsus saatis Londonisse Suurbritannia parlamenti delegatsiooni, kuid Briti valitsus keeldus asjasse sekkumast ja eraldumisotsus jäi jõustamata.
Kohalik omavalitsus
muudaLääne-Austraalia jaguneb 141 omavalitsusüksuseks, sealhulgas Jõulusaar ja Kookossaared. Nende volitused ja tegevus sätestati 1995. aasta kohaliku omavalitsuse seadusega.[31]
Haridus
muudaKohustuslik üldharidus osariigis on 12 aastat. Lapsed lähevad kooli juba viieaastaselt, põhihariduse omandamist alustatakse pärast üheaastast eelkooli. Lääne-Austraalias tegutseb viis ülikooli.
Meedia
muudaOsariigi suurimad ajalehed on päevaleht The West Australian ja pühapäevaleht The Sunday Times. Suuremas osas Lääne-Austraalias on nähtavad kuus üleriigilist telekanalit. Eraraadiojaamad levivad FM-sagedusalas, kuid Austraalia Rahvusringhäälingu (ABC) kolm kanalit kasutavad endiselt AM-sagedusi.
Kultuur
muudaVein
muudaAustraalia suurim osariik hõlmab mandri läänepoolse kolmandiku; veinitootmispiirkonnad koonduvad selle jahedama kliimaga edelaossa. Lääne-Austraalia veinitoodang on alla 5% riigi veinitoodangust, ent kvaliteedilt on osariigi veinid tipule küllaltki lähedal.[32][33][34][35] Suuremad veinitootmispiirkonnad on Margaret River, Great Southern ja Swan Valley; väiksematest keskustest on olulisemad Blackwood Valley, Manjimup, Pemberton, Peel, Chittering Valley, Perth Hills ja Geographe.[34]
Sport
muudaLääne-Austraalias, nagu kogu riigiski, on populaarseimad spordialad Austraalia jalgpall ja kriket. Austraalia jalgpalli liigas (AFL) esindavad osariiki West Coast Eagles ja Fremantle Dockers. Jalgpalliklubi Perth Glory osaleb Austraalia meistriliigas (A-League).
Teater, filmikunst ja muusika
muudaLääne-Austraalias asub üks riigi juhtivaid lavakunstikoole, Lääne-Austraalia Lavakunstiakadeemia (WAAPA). Tuntumad Lääne-Austraalia taustaga muusikud ja ansamblid on Adam Brand, Karnivool, Birds of Tokyo, Bon Scott, Eskimo Joe, Johnny Young, Gyroscope, John Butler Trio, Tame Impala, Kevin Mitchell, Kill Devil Hills, Pendulum, Pigram Brothers, Rolf Harris ja Triffids. Parimatele muusikutele jagatakse alates 2001. aastast Lääne-Austraalia muusikatööstuse auhindu (WAM).
Osariigist on pärit mitmed tuntud näitlejad ja saatejuhid, näiteks Heath Ledger, Hugh Jackman, Sam Worthington, Ernie Dingo, Jessica Marais, Megan Gale, Rove McManus, Isla Fisher ja Melissa George. Filmidest ja teleseriaalidest on täielikult või osaliselt Lääne-Austraalias filmitud "Cloudstreet", "Austraalia" (Australia), "Bran Nu Dae", "ABBA: film" (ABBA: the Movie) ja "Viimane rong Freosse" (Last Train to Freo).
Lääne-Austraalia Sümfooniaorkester (WASO) tegutseb Perthi kontserdisaalis. Osariigi tähtsaim teater on His Majesty's Theatre. 2012. aastal valmiv Perth Arena võõrustab kontserte ja spordivõistlusi.
Viited
muuda- ↑ https://www.abs.gov.au/statistics/people/population/national-state-and-territory-population/mar-2020, vaadatud 30.09.2020.
- ↑ Inglise keeles kasutatakse vahel nimekuju West Australia, kuid seda võidakse pidada ebakorrektseks. Nime Westralia kasutati laialdaselt 19. ja 20. sajandil (vaata siit ja siit). Need nimed esinevad endiselt mõne ettevõtte ja hoone nimes, näiteks Westralia House Perthis ja Westralia Airports Corporation, mis juhib Perthi lennujaama tööd; samuti mitme laevade nimes (vaata siit ja siit).
- ↑ Atlas. Otava 1997, lk 51.
- ↑ Kairi Fimberg, Ann Hannula. Austraalia – Down Under. Pegasus 2008, lk 119.
- ↑ Maris Mägi võitis Perthis 400 meetri jooksu Postimees, 31.03.2011.
- ↑ Australia (2008) – Filming locations imdb.com.
- ↑ Enda Curran. Western Australia Plans Sovereign Wealth Fund Wall Street Journal, 21.02.2012.
- ↑ Andrew Darby. Canberra all at sea over position of Southern Ocean The Age, 22.12.2003.
- ↑ State and Territory Borders Geoscience Australia, 2007.
- ↑ Coastline Lenghts Geoscience Australia, 2010.
- ↑ Area of Australia, States, and Territories Geoscience Australia, 2005.
- ↑ Climate of Australia Austraalia Meteoroloogiaamet.
- ↑ How extreme south-west rainfalls have changed Lääne-Austraalia Veeamet, 2005.
- ↑ Graham Parker. Snow in Western Australia: Mountain Snow
- ↑ Climate of Western Australia Austraalia Meteoroloogiaamet.
- ↑ Western Australian Flora Statistics FloraBase, 2010.
- ↑ Tauman, Merab Harris (1988). O'Connor, Charles Yelverton (1843–1902) Australian Dictionary of Biography, Volume 1. MUP. pp. 51–54.
- ↑ 2006 Census QuickStats: Western Australia Austraalia Statistikaamet, 2007.
- ↑ Estimated Resident Population, WA. Austraalia Statistikaamet, 2008.
- ↑ Department of Mines and Petroleum Lääne-Austraalia kaevandus- ja naftaministeerium, 2011.
- ↑ Australian Bureau of Statistics Austraalia Statistikaamet, 2011.
- ↑ Australian National Accounts: State Accounts, 2008–09 Austraalia Statistikaamet, 2010.
- ↑ Enda Curran. Western Australia Plans Sovereign Wealth Fund The Wall Street Journal, 21.02.2012.
- ↑ Australian Economic Indicators Austraalia Statistikaamet, 2008.
- ↑ 25,0 25,1 25,2 2008 Crop Report ABARE, 2008.
- ↑ 26,0 26,1 WA at a Glance 2008 Austraalia Statistikaamet, 2008.
- ↑ Go West Now Lääne-Austraalia valitsus, 2008.
- ↑ State and Territory Statistical Indicators, 2012 Austraalia Statistikaamet.
- ↑ Downstream Petroleum 2007 Report Austraalia Bensiiniinstituut, 2008.
- ↑ Review Essay, New Federation History, Melbourne University Law Review austlii.edu.au.
- ↑ Local Government Act 1995 austlii.edu.au.
- ↑ Hugh Johnson & Jancis Robinson. The World Atlas of Wine. Mitchell Beazley, 2007.
- ↑ Tom Stevenson. The Sotheby's Wine Encyclopedia, p 589. Dorling Kindersley, 2005.
- ↑ 34,0 34,1 "Wine Australia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2010. Vaadatud 27. aprillil 2012.
- ↑ Jancis Robinson. The Oxford Companion to Wine, p 765. Oxford University Press, 2006.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Lääne-Austraalia |