Sahha (jakuudi keeles Саха Сирэ, vene keeles Саха või Якутия, ametlikult Sahha (Jakuutia) Vabariik) on Ida-Siberis asuv Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv vabariik. Vabariigi nimerahvuseks on jakuudid, kes moodustavad vabariigis enamusrahvuse. Vabariigi ametlikeks keelteks on sahha ja vene keel.

Sahha (Jakuutia) Vabariik

vene Республика Саха (Якутия)
(Respublika Sahha (Jakutija))
jakuudi Саха Өрөспүүбүлүкэтэ
(Saha Öröspüübülükete)


Pindala: 3 078 125 km²
Elanikke: 981 971 (1.01.2021) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 0,3 in/km²
Keskus: Jakutsk
Ametlikud keeled: vene ja jakuudi

Kaug-Ida föderaalringkonnas asuv Sahha on pindalalt suurim Venemaa 1. järgu haldusüksus (18% Venemaa territooriumist) ja samuti suurim haldusüksus maailmas.[1] Ulatus läänest itta on 2000 km (3 ajavööndit) ja põhjast lõunasse 2500 km. 40% territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.

Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea kohusetäitja on alates 2018. aasta maist Aissen Nikolajev. Sahha valitsuse esimees on 2018. aastast alates Vladimir Solodov.

Sahha ajavööndid

Loodus muuda

 
Pobeda mägi, Sahha Vabariigi kõrgeim tipp

Pinnamood muuda

Üle 2/3 Sahha territooriumist hõlmavad mäestikud ja kiltmaad, ülejäänu madalikud. Kõrgeim tipp on Pobeda mägi (3003 m) Tšerski mäestikus.

Sahha lääneosas paikneb üks maailma suurematest kiltmaadest Kesk-Siberi kiltmaa. Vabariigi keskosas on Verhojanski mäestik, idaosas Tšerski mäestik, mille kõrgeimad tipud ulatuvad üle 3000 m merepinnast. Lõunapiiril on Stanovoi mäestik.

Suurimad madalikud on Kesk-Jakuutia ja Kolõma ning Põhja-Siberi madalik, mille idaosa on Sahha territooriumil.

Jõed muuda

Suuremad jõed on Leena, Olenjok, Jana, Indigirka ja Kolõma.

Järved muuda

Sahhas on üle 700 järve. Suurem osa järvedest asub vabariigi kirdeosas.

Maavarad muuda

Sahha on maavarade poolest väga rikas. Seal leidub naftat, maagaasi, kulda, teemante, kivisütt, tina, volframit ja hõbedat. 99% Venemaa teemantidest (13% maailma toodangust) on pärit Sahhast.

Kliima muuda

Sahha on kontinentaalse kliimaga. Oimjakonist 40 km kaugusel on ilmajaam, kus madalaim mõõdetud õhutemperatuur oli −67,7 °C 1933. aastal ja ekstrapoleerimise teel saadi 1924. aastal õhutemperatuuriks −71,2 °C, mis võimaldas end arvata põhjapoolkera külmapooluseks, aga tegelikult on külmapoolus Verhojansk. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30 °C.

Rahvastik muuda

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 958 528 inimest, kellest 55,3% olid jakuudid, 32,3% venelased, 2,9% evengid, 1,6% eveenid, 1,3% kirgiisid, 0,8% ukrainlased, 0,6% burjaadid, 0,6% tadžikid, 0,5 tatarlased, 0,4% armeenlased, 0,2% dolgaanid, 0,1% jukagiirid ja 0,1% tšuktšid. Teiste seas elas Sahhas ka 13 eestlast.[2]

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 958 528 inimest, kellest 49,9% olid jakuudid, 37,8% venelased, 2,2% ukrainlased, 2,2% evengid, 1,6% eveenid, 0,9% tatarlased, 0,8% burjaadid, 0,5% kirgiisid, 0,4% armeenlased, 0,3% tadžikid, 0,2% dolgaanid, 0,1% jukagiirid ja 0,1% tšuktšid.[3]

Suuremad linnad Sahhas on pealinn Jakutsk, Nerjungri, Mirnõi, Lensk ja Aldan.

Rahvusgrupp 1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 2010 2021[2]
Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv % Arv %
Jakuudid 235 926 81,6% 233 273 56,5% 226 053 46,4% 285 749 43,0% 313 917 36,9% 365 236 33,4% 432 290 45,5% 466 492 48,7% 469 348 55,3%
Venelased 30 156 10,4% 146 741 35,5% 215 328 44,2% 314 308 47,3% 429 588 50,4% 550 263 50,3% 390 671 41,2% 353 649 36,9% 276 986 32,3%
Evengid 13 145 4,7% 10 432 2,5% 9505 2,0% 9097 1,4% 11 584 1,4% 14 428 1,3% 18 232 1,9% 21 008 2,2% 24 334 2,9%
Ukrainlased 138 0,0% 4229 1,0% 12 182 2,5% 20 253 3,0% 46 326 5,4% 77 114 7,0% 34 633 3,6% 20 341 2,1% 7169 0,8%
Eveenid 738 0,3% 3133 0,8% 3537 0,7% 6471 1,0% 5763 0,7% 8668 0,8% 11 657 1,2% 15 071 1,6% 13 233 1,6%
Tatarlased 1671 0,6% 4420 1,1% 5172 1,1% 7678 1,2% 10 976 1,3% 17 478 1,6% 10 768 1,1% 8122 0,8% 4262 0,5%
Burjaadid 11 0,0% 699 0,2% 757 0,2% 2126 0,3% 4508 0,5% 8471 0,8% 7266 0,8% 7011 0,7% 6572 0,6%
Valgevenelased 21 0,0% 1572 0,4% 2548 0,5% 4090 0,6% 6769 0,8% 9900 0,9% 4236 0,4% 2527 0,3% 891 0,09%
Sakslased 17 0,0% 250 0,06% 1754 0,4% 1540 0,2% 2416 0,3% 4099 0,4% 2283 0,2% 1540 0,2% 635 0,06%
Dolgaanid 1 0 0,0% 10 0,0% 64 0,01% 408 0,04% 1272 0,13% 1906 0,2% 2147 0,2%
Jukagiirid 396 0,14% 267 0,06% 285 0,06% 400 0,06% 526 0,06% 697 0,06% 1097 0,12% 1281 0,13% 1510 0,1%
Tšuktšid 1281 0,4% 400 0,1% 325 0,07% 387 0,06% 377 0,04% 473 0,04% 602 0,06% 670 0,07% 709 0,07%
Teised 5585 1,9% 7782 1,9% 9897 2,0% 12 014 1,8% 19 026 2,2% 36 830 3,4% 34 273 3,6% 58 910 6,1% 187 8902 18,9%
Kokku 289 085 100% 413 198 100% 487 343 100% 664 123 100% 851 840 100% 1 094 065 100% 949 280 100% 958 528 100% 995 686 100%
1 Dolganid loendati 1939. ja 1959. aastal jakuutideks
2 Sinna hulka kuulub ka 146 918 inimest, kelle info võeti andmebaasidest ja kes ei määratlenud oma etnilist tausta.

Haldusjaotus muuda

Vabariigi koosseisus on järgmised ulussid (rajoonid) ja 2 linnamaakonda[4] (vene keeles):

Linnamaakonnad:

Ajalugu muuda

Arheoloogilised leiud näitavad, et Jakuutia oli asustatud juba varases paleoliitikumis.

I aastatuhande keskel saabusid Jakuutiasse evenkide ja eveenide esivanemad. 13. sajandil asusid Leena keskjooksule turgi hõimud, kellest said jakuutide esivanemad, ning sundisid evenke ja eveene minema Leenast lääne või ida poole. Oletatavasti toimus turgi hõimude sisseränne mitme lainena, viimane neist 15. sajandil. Turgi hõimud tõid endaga karjakasvatuse kombe ja paikse eluviisi.

17. sajandi alguses hakkasid Jakuutiasse saabuma kasakad, nende järel Venemaa kolonistid. Paljud Jakuutia linnad on rajatud 17. sajandil. 18. sajandil põlisrahvad ristiti. Alates 19. sajandi algusest hakati Jakuutiasse inimesi asumisele saatma.

1783. aastal moodustati Jakuudi oblast Irkutski kubermangu koosseisus, 1805. aastal eraldati see kubermangust; iseseisvaks administratiivüksuseks sai oblast 1852. aastal. 1922. aastal moodustati Jakuudi ANSV, mis 1990. aastal nimetati Jakuudi-Sahha NSV-ks ja 1991. aasta detsembris Sahha (Jakuutia) Vabariigiks.

Aastatel 2016–2018 oli Sahha valitsuse esimehe ametikohal Jevgeni Tšekin.

Sahha uurijaid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Migiro, Geoffrey (15.10.2019). "The World's Largest Country Subdivisions". WorldAtlas.
  2. 2,0 2,1 "Национальный состав населения". Venemaa föderaalne statistikaamet. Vaadatud 02.05.2023.
  3. "2010. aasta rahvaloenduse andmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2012. Vaadatud 1. jaanuaril 2012.
  4. "ЗАКОН Республики Саха (Якутия) от 30.11.2004 174-З N 355-III (Sahha V. seadus 30.11.2004 174-З N 355-III)". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.01.2012. Vaadatud 3.11.2011.

Välislingid muuda