Jukagiirid on paleoaasia rahvas Venemaal Kirde-Siberis Sahha Vabariigis ja Magadani oblastis. Kõnelevad vene keelt ja jukagiiri keeli. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1603 jukagiiri,[1] neist 1281 Sahha Vabariigis ja 71 Magadani oblastis.[2]

Jukagiirid Jakuutiast (1905)

Antropoloogiliselt kuuluvad jukagiirid mongoliidse põhja-aasia rassi baikali rühma.

Jukagiiride traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja jahipidamine. 19. sajandil hakkasid jukagiirid laialdasemalt tegelema ka põhjapõdrakasvatusega. Varem kasutasid nad põhjapõtru eeskätt veo- ja sõiduloomadena.[3]

Jukagiire peetakse Ida-Siberi põliasukateks. Vene võimule allutati nad 17. sajandi keskpaiku. 17. sajandi alguses oli küttimise ja kalapüügiga tegelevate jukagiiride asuala nüüdisaegsest palju laialdasem, hõlmates ulatuslikud territooriumid Leena alamjooksu ja Kolõma vahel. Hiljem sulas suur osa jukagiiridest eveenide, jakuutide ja venelaste hulka.

Tänapäeval on jukagiirid venestumas. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal jukagiiri keelt ainult 370 inimest.[4]

Viited

muuda
  1. "Arhiivikoopia". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 22. juunil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 22. juunil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. Vladillen Tugolukov. Kes te olete, jukagiirid?. Tallinn, 1983, lk. 70
  4. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021. Vaadatud 22. juunil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda