Otto von Böhtlingk
Otto Nicolaus von Böhtlingk (vene keeles Оттон Николаевич Бётлингк; 11. juuni (vkj 30. mai) 1815 Peterburi – 1. aprill 1904 Leipzig, Saksimaa kuningriik) oli saksa ja Venemaa indoloog (sanskritoloog [1]) ja turkoloog, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Tema elutööks oli niinimetatud Suure Peterburi sõnaraamatu ("Grosses Petersburger Woerterbuch") koostamine (koostöös Rudolph von Rothiga). See oli aastatel 1855–1875 Peterburi teaduste akadeemia finantseerimisel välja antud seitsmeköiteline sanskriti-saksa sõnaraamat. Selle suurteose valmimise järel alustas ta kohe Väikese Peterburi sõnaraamatu koostamist (samuti seitsmeköiteline, ilmus 1879–1889).[2][3]
Aastatel 1848–1851 ilmus Peterburis Böhtlingki jakuudi keelt käsitlev monograafia "Über die Sprache der Jakuten. Grammatik", kus rakendati esimest korda turgi keelte uurimisel võrdlev-ajaloolist meetodit.[3]
Haridus- ja töökäik muuda
Böhtlingk lõpetas 1829. aastal Peterburis St. Petri-Schule. Aastatel 1833–1835 õppis ta Keiserlikus Peterburi Ülikoolis idamaa keeli, sealhulgas araabia, pärsia ja türgi keelt, 1835. aastal jätkas ta õpinguid Saksamaal: Berliini ülikoolis õppis sanskriti keelt Franz Boppi juures, seejärel õppis Bonni ülikoolis August Wilhelm Schlegeli juures.[2]
1838. aastal kaitses ta Hesseni ülikoolis väitekirja vanaindia keeleteadlase Pāṇini grammatika kohta. 1842. aastal naasis ta Venemaale ja sai Peterburi teaduste akadeemia adjunktiks sanskriti keele alal[4], hiljem akadeemikuks. 1868. aastal asus ta elama Saksamaale, esialgu Jenasse, seejärel Leipzigisse.[2]
"Jakuutide keelest" muuda
1845. aastal uurimisretkelt Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta naasnud Alexander Middendorff andis jakuudi keele ja folkloori kohta ekspeditsioonil kogutud materjalid edasiseks uurimiseks ja töötlemiseks üle Peterburi teaduste akadeemias Böhtlingkile. Turgi keeli uurinud Böhtlingkis äratas jakuudi keel suurt huvi. Ta uuris läbi kogu kirjanduse, mis tollal oli jakuudi keele kohta olemas, samuti Middendorffi märkmed ning tutvus errulastud jakuudi ametniku Afanassi Uvarovskiga. Viimase juhendamisel õppis ta seitsme kuu jooksul selgeks jakuudi keele. Böhtlingk palus Uvarovskit kirja panna oma meenutused Jakuutiast ja mõned folkloorinäited. Uvarovski täitis selle palve.[5]
Aastatel 1848–1851 ilmus Peterburis Böhtlingki jakuudi keelt käsitlev monograafia "Über die Sprache der Jakuten. Grammatik", milles Böhtlingk andis jakuudi keele grammatika teadusliku kirjelduse ja töötas välja tähestiku.[3][5]
Tunnustus muuda
- 1845 – valiti Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia erakorraliseks akadeemikuks[6]
- 1855 – valiti Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia korraliseks akadeemikuks[6]
- 1855 – valiti Preisi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1886 – valiti Saksimaa Kuningliku Teadusseltsi liikmeks
- 1887 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1894 – valiti Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks[6][4]
Viited muuda
- ↑ Направления деятельности. ras.ru
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Оттон Николаевич Бетлингк. orientalstudies.ru
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Бётлингк, Оттон Николаевич. slovar.cc
- ↑ 4,0 4,1 Бётлингк Отто Николаевич. bsk.nios.ru
- ↑ 5,0 5,1 Афанасий Яковлевич Уваровский. newrgun.narod.ru
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Историческая справка. ras.ru
Kirjandus muuda
- Коркина Е.И. Работа О.Н. Бётлингка «О языке якутов» // Сов. тюркология. 1971. № 4; Убрятова Е.И. Труду О.Н. Бётлингка «Über die Sprache der Jakuten» 120 лет! // О.Н. Бётлингк и его труд о языке якутов. Якутск, 1973.
Välislingid muuda
- Grosses Petersburger Woerterbuch (Boehtlingk & Roth). sanskrit-lexicon.uni-koeln.de