Jakuudi keel

Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.

jakuudi keel (саха тыла)
Kõneldakse Venemaal
Piirkonnad Ida-Siber
Kokku kõnelejaid 450 000
Keelesugulus turgi keeled
 siberi turgi keeled
  jakuudi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Sahha Sahha
Keelekoodid
ISO 639-2 sah
Jakuudi ja dolgaani keele leviala.
Jakuudi ja dolgaani keele leviala.
██ jakuudi

2002. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis Venemaal jakuudi keelt 456 300 inimest, neist 446 700 Sahhas. 93,2% jakuutidest oskas jakuudi keelt. Jakuudi keelt oskavad ka paljud evengid, eveenid, jukagiirid ja Sahhas mitu sajandit elanud venelastest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal jakuudi keele oskajaid 450 140,[1] neist Sahha Vabariigis 441 536.[2]

Jakuudi keel erineb tunduvalt teistest turgi keeltest nii foneetika, morfoloogia kui sõnavara poolest. Lähim sugulaskeel on dolgaani keel, mida on aga peetud ka jakuudi keele murdeks.

Jakuudi keel on aglutinatiivne, esineb vokaalharmoonia.

Jakuudi keeles ilmub üle 40 ajalehe ja ajakirja, seda kasutatakse raadios ja televisioonis. 2012. aastal ilmus Venemaal jakuudi keeles 205 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 375 200 eksemplari.[3]

Jakuudi tähestikRedigeeri

Jakuudi keele kirjutamisel kasutasid vene misjonärid 1819. aastast alates kirillitsat, 1917 võeti kasutusele foneetilisele transkriptsioonile tuginev kiri, mis 1929 asendati ladina kirjal põhineva turgi tähestikuga. 1939. aastal mindi üle kirillitsale, mida kasutatakse siiani. Vene tähestikule on lisatud tähed ҕ, ҥ, һ, ө, ү ning digraafid дь ja нь.

Jakuudi ladina (1929–1939)[4]:

A a B в C c Ç ç D d E e G g Ƣ ƣ
H h I i J j K k L l Lj lj M m N n
Nj nj O o Ɵ ɵ P p Q q R r S s
T t U u Y y Ь ь '

Jakuudi kirillitsat (aastast 1939):

А а Б б В в Г г Ҕ ҕ Д д Дь дь Е е
Ё ё Ж ж З з И и Й й К к Л л М м
Н н Ҥ ҥ Нь нь О о Ө ө П п Р р С с
Һ һ Т т У у Ү ү Ф ф Х х Ц ц Ч ч
Ш ш Щ щ Ъ ъ Ы ы Ь ь Э э Ю ю Я я

Foneetika ja fonoloogiaRedigeeri

Jakuudi keeles on 20 täishäälikufoneemi: 8 lühikest, 8 pikka ja neli diftongi. Vokaalide korrelatsioon neljal alusel: 1) lühike – pikk; 2) ees – taga; 3) kitsas – lai; 4) rikutud – katkematu.

Jakuutide keeles täishäälikute harmoonia toimub järjestikku vastavalt palatiinile ja labiaalsele külgetõmbele. Vokaalharmooniaga kaasneb ka kaashäälik. Sõltuvalt täishäälikutest (ees või taga) peaksid sõna kaashäälikud olema kas ainult pehmed või ainult tahked.

Diftoonpongid: иэ, үө, уо, ыа. Diftongi liigendamine liigub, nende esimene element hõivab 52–62% diftongi kogukestusest. Difteonreid iseloomustatakse laskuvate ja tõusvatena. Jakuudi keeles pole toonidel fonoloogilist tähtsust. Rõhk langeb tavaliselt sõna viimasele silbile, mida eristab rõhutatud vokaali kogukestus ja intensiivsus.

VokaalidRedigeeri

Lühikesed Pikad Diftong
Ülemised Keskmine ja
alumine
Ülemised Keskmine ja
alumine
Eesvokaalid Katkematu i e ie
Hävitanud y ø øː
Tagavokaalid Katkematu ɯ a ɯː ɯa
Hävitanud u o uo

KaashäälikudRedigeeri

Labiaalne Hammashäälik Hambasombuhäälik Palataal Velar Kõrihäälik
Ninahäälik m n ɲ ŋ
Sulghäälik p b t d c ɟ k ɡ
Ahtushäälik s x ɣ h
Lähendid l j, ȷ̃
Tremulant ɾ

GrammatikaRedigeeri

Isikulised asesõnadRedigeeri

Ainsus Mitmus
1. мин (min) биһиги (bihigi)
2. эн (en) эһиги (ehigi)
3. кини (kini) кинилэр (kiniler)

KüsisõnadRedigeeri

туох (tuoh) "mis", ким (kim) "kes", хайдах (hajdah) "kuidas", хас (has) "kui palju", ханна (hanna) "kus, kuhu", ханнык (hannõk) "milline".

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  • Языки мира: тюркские языки. М., 1996г., – 543 с. ISBN 5-655-01214-6

VälislingidRedigeeri