Õmblusmasin
Õmblusmasin on masin, mida kasutatakse kangaste õmblemisel. Masinaga on võimalik õmmelda ka nahktooteid, jalanõusid, peakatteid.
Esimesed õmblusmasinad leiutati selleks, et vähendada rõivatööstuses käsitsi tehtavat õmblustööd.[1]
Õmblusmasinaid on mõeldud mitmesugustele kasutusgruppidele. Koduõmblejatele loodud masinad on suuruselt väiksemad, mõeldud rohkem harrastusõmblejale. Tööstusmasinad on massiivsed, kiired, vastupidavamad ja mõeldud tootmises suure koormusega ja igapäevaseks tööks.[2]
Ajalugu muuda
Õmblusmasin leiutati 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel.
1755. aastal leiutas õmblusmasina Inglismaal Charles Frederick Weisenthal ning talle väljastati ka esimene õmblusmasina patent. Kuna tegemist oli väga aeglase masinaga, siis seda kasutusele ei võetud.
1790. aastal patenteeris saapaõmblusmasina Thomas Saint. Kuigi masin suutis teha ainult ahelpistet, oli see esimene lõpuni viimistletud ja täiesti töökindel seade.[1]
1804. aastal patenteerisid õmblusmasina Thomas Stone ja James Henderson. Esimesed õmblusmasinad olid aeglased ja nende õmmeldud ahelpiste oli väga kergesti hargnev ning seetõttu ei saanud masinad ka laialdaselt levida. Masinaid, mis olid töökõlblikud, hakati ehitama alates 1929. aastast.[2]
1818. aastal konstrueerisid John Adams Dode ja tema partner John Knowles õmblusmasina, mis tegi lühikest õmblust, kuid piste oli juba piste moodi.
1830. aastal konstrueeris ja ka patenteeris esimese töötava puust masina prantsuse rätsep Barthelemy Thimonnier. Masin kasutas õmblemiseks vaid ühte niiti ja sirget joont ei õmmelnud, vaid nägi välja kui tikand.[3]
Aastatel 1843–1845 ehitas Elias Howe (1819–1867) süstikpisteõmblusmasina, mis oli esialgu küll puidust, kuid 1845. aastal juba metallist. Tema loodud masinal oli esialgu rohkesti puudusi, aga siiski oli see masin kõige sobivam õmblemiseks. Masina nõel liikus horisontaalselt ja kangas liikus nõela eest läbi vertikaalselt.[2]
Aastatel 1850–1851 muutis Isaac Merrit Singer õmblusmasina kuju ja ehitust. Singer pani nõela liikuma vertikaalselt ja kangas liikus horisontaalasendis. Need masinad sarnanesid ehituselt tänapäeva masinatega kõige rohkem. 1853. aastal alustas Singer masinate tootmist ning 1889. aastal valmistas Singer Manufacturing Company esimese elektriõmblusmasina.
Kui jälgida ajalugu, siis võib aru saada, et õmblusmasina leiutamine ei tulnud ühe inimese poolt, vaid seda võiks pidada meeskonnatööks.[3]
Kuna tänapäeval areneb tehnoloogia väga kiiresti, siis on ka õmblusmasinad saanud juurde palju uusi funktsioone – nende ehituses on palju keerukaid elektroonilisi lahendusi ning neid täiustatakse pidevalt, et tõsta toodete valmistamise efektiivsust.
Tuntud õmblusmasinatootjaid muuda
Patenteeritud firmamärgiga õmblusmasinate tootjate seas on näiteks Brother, Pfaff, Dürkopp, Singer, Altin, Rimoldi, Juki, Union Special, Kansai Special jt.[2]
Õmblusmasinate tüübid muuda
Lihtühendusõmblusmasin muuda
Lihtühendusõmblusmasinaga õmmeldakse kaheniidilist süstikpistet. Masinat kasutatakse tekstiil- ja rõivadetailide kokkuõmblemiseks.
Eriotstarbelised süstikpisteõmblusmasinad muuda
Kahenõelaline süstikpisteõmblusmasin muuda
Tööpõhimõte sarnaneb lihtühendusõmblusmasina tööpõhimõttega, kuid kahenõelalisel õmblusmasinal on kaks nõela ja kaks süstikut ning see õmbleb samaaegselt kahte paralleelset pisterida.
Siksak-süstikpisteõmblusmasin muuda
Õmbleb kaheniidilist süstikpistet. Nõel liigub nii üles-alla kui ka siksakilaiuselt vasakult paremale.
Kinnitusluku- ehk riiliõmblusmasin muuda
Kasutatakse taskunurkade, kinniste, vöötrippide ja õmbluste lõppude täiendavaks kinnitamiseks. Riiliõmblusmasinaga on võimalik õmmelda eri suurusega riile (kinnituslukke) ja kujundeid, mis on programmeeritavad juhtpaneelil. Piste on tihe ja raskesti harutatav.
Nööpauguõmblusmasin muuda
Kasutatakse seelikute, pükste, pluuside ja särkide kinnistel nööpaukude (nn pesunööpaukude) õmblemiseks.
Nööbiõmblemismasin muuda
Kasutatakse kahe ja nelja avaga või kannaga nööpide etteõmblemiseks. Piste on tihe ja raskesti harutatav.
Peit- ehk salapisteõmblusmasin muuda
Kasutatakse pikeerimiseks ning seelikute, pükste ja jakkide allääre pöördeosade kinnitamiseks. Piste on elastne ja veniv, hargneb kergesti õmblemisele vastassuunas.
Karusnaha õmblusmasin ehk köösneriõmblusmasin muuda
Kasutatakse õhukese ja keskmise paksusega karusnaha õmblemiseks üheniidilise aheläärestuspistega. Köösneriõmblusmasinat kasutatakse karusnahksete kraede, kääniste, kasukate ja vestide õmblemisel.
Kaheniidiline ahelpisteõmblusmasin muuda
Kasutatakse suure pinge all olevate õmbluste õmblemiseks, näiteks pükste istmikuõmbluse, spordirõivaste ja trikotaaži õmblemiseks. Piste on harutatav ja hargneb õmblemisele vastassuunas alumise haarajaniidi poolt. Õmblus on 2–3 korda elastsem kui süstikpisteõmblus ning venib enne katkemist kuni 35% oma esialgsest pikkusest. Niidikulu on 2–3 korda suurem kui süstikpistel.
Ülerõiva (silmaga) nööpauguõmblusmasin muuda
Kasutatakse silmaga nööpaukude õmblemiseks pükste, vestide, naiste jakkide, meeste pintsakute ja mantlite kinnistele.
Nööbiõmblusmasin muuda
Kasutatakse kahe ja nelja auguga nööpide etteõmblemiseks.
Katteõmblusmasin muuda
Kasutatakse trikootoodete alläärte, varrukasuude ja mitmesuguste õmblusvarude katmiseks nii pealt kui ka alt. Piste on elastne ja veniv, hargneb õmblemisele vastassuunas.
Äärestusühendusõmblusmasinad muuda
Kolmeniidiline äärestusühendusõmblusmasin muuda
Kasutatakse trikootoodete kokku õmblemiseks, lõikeservade äärestamiseks, hargnemise vältimiseks. Piste on elastne ja harutatav.
Neljaniidiline äärestusühendusõmblusmasin muuda
Kasutatakse trikootoodete kokkuõmblemiseks. Õmblusmasinat saab kasutada ka kolmeniidilise äärestusühendusõmbluse õmblemiseks. Piste on elastne ja harutatav.
Viieniidiline äärestusühendusõmblusmasin muuda
Kasutatakse trikootoodete ja tekstiiltoodete õmblemiseks ja lõikeservade äärestamiseks üheaegselt, näiteks pükste külje- ja sammuõmbluste õmblemiseks ning varrukate õmblemiseks käeaugukaarele. Õmblus on elastne, vastupidav ja harutatav.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Rikma, E. (2012, märts 8). Singeri värvikas aja- ja edulugu. Virumaa Teataja. Külastatud aadressil https://virumaateataja.postimees.ee/766468/singeri-varvikas-aja-ja-edulugu
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Atlandi, I., Kuiv, K., Tkašuk, I. (2014). Õmblusseadmed. Tallinn: AS Atlex.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 Õmblusmasinate ajalugu (s.a.)
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Õmblusmasin |