Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing
- Mitte segi ajada ühinguga Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (VEKSA)
Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing (lühend VSKAEÜ) oli 23. detsembril 1958 asutatud organisatsioon.
Selle eelkäijaks oli 6. novembril 1956 asutatud Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Ühingu (vene keeles Всесоюзное общество культурной связи с заграницей, lühend VOKS) Eesti osakond. [1] Ühing allus EKP Keskkomitee informatsiooni ja välissidemete sektorile, 1971. aastast välissidemete osakonnale. [2] VSKAEÜ kuulus Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Nõukogude Ühingute Liitu (vene keeles Союз советских обществ дружбы и культурной связи с зарубежными странами, lühed SSOD). [3] VSKAEÜ tegutses kuni 1980. aastani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi hoones Kadriorus, seejärel koliti Olevimägi 12 asunud majja. [4]
Ühing reorganiseeriti 1990. aastal Eesti Välisühingute Assotsiatsiooniks. [5]
Tegevus muuda
VSKAEÜ tegeles sõprussidemete loomise ja arendamisega analoogsete ühingutega nii idabloki riikides kui väljaspool seda. Selleks tegutsesid VSKAEÜ juures erinevate üleliiduliste sõprusühingute osakonnad:
- Ühingu „NSVL-Soome“ Eesti osakond (asutatud 1958)
- Ühingu „NSVL-Rootsi“ Eesti osakond (1959)
- Nõukogude-Ungari Sõprusühingu Eesti osakond (1960)
- Nõukogude-Tšehhoslovakkia Sõprusühingu Eesti osakond (1961)
- Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond (1965)
- Ühingu „NSVL-Jaapan“ Tallinna osakond (1973)
- Nõukogude-Poola Sõprusühingu Eesti osakond (1975)
- Üleliidulise Esperantistide Assotsiatsiooni Eesti osakond (1980)
- Ühingu „NSVL-Prantsusmaa“ Eesti osakond (1980)
- Ühingu „NSVL-Itaalia“ Tallinna osakond (1983)
- Ühingu „NSVL-Saksamaa LV“ Tallinna osakond (1983)
- Nõukogude-Kuuba Sõprusühingu Eesti osakond (1986). [6]
Veel tegutsesid VSKAEÜ juures Naistesektsioon ja Sõpruslinnade komisjon. [7]
Koos Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühinguga andis VSKAEÜ välja ajalehte Kodumaa. [8]
VSKAEÜ ja selle juures tegutsenud sõprusühingud tegelesid ka väliskülaliste vastuvõtuga ning tegid seejuures koostööd Inturistiga.
Esimehed muuda
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Informatsioon Eesti sõprusühingu tegevuse kohta. Tallinn 1983, lk 16.
- ↑ Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991. Tallinn 2002, lk 249.
- ↑ Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu põhikiri. Tallinn, november 1966, lk 1.
- ↑ Luule Sirp (koost.). Mälestuskilde Eesti Sõprusühingust. Tallinn 1990.
- ↑ Riigiarhiivi fondide teatmik, II osa, 1940–1997. Koostaja Liivi Uuet. Tartu 2001, lk 283.
- ↑ Lisa Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu V konverentsi aruandele – 20. detsembril 1986. a. Tallinn 1986, lk 12–14.
- ↑ Lisa V konverentsi aruandele, lk 15.
- ↑ EE 12. köide, 2003, lk 698.