Kiviõli Keemiatööstus

Kiviõli Keemiatööstus (lühendatult KKT) on Ida-Viru maakonnas Kiviõlis tegutsev ettevõte (osaühing), mis toodab peamiselt põlevkiviõli ning soojus- ja elektrienergiat. Ettevõte kuulub Alexela Gruppi.[1]

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Asutatud 1997
Peakorter Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond
Võtmeisikud Toomas Tamm
Valdkonnad Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine, Killustiku tootmine, Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast, Mootorikütuse hulgimüük
Omakapital 3 195 582.00
Koduleht https://www.keemiatoostus.ee/
Kiviõli raudteejaama kõrval asetsev Kiviõli Keemiatööstus

Ettevõte saab oma toorme Põhja-Kiviõli karjäärist.[1] Kiviõli Keemiatööstus kasutab ka Moldova kruusakarjäärile ja Kolustre kruusakarjääri ning Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri.

Aastas toodetakse ettevõttes kuni 65 000 tonni toorpõlevkiviõli.[2]. Ettevõttes toodetud soojus- ja elektrienergiat kasutatakse nii ettevõtte enda käitamiseks kui ka kaetakse Kiviõli soojusenergia vajadused.[1]

Ettevõttes töötab umbes 600 inimest. Töötajatest suurem osa on Lüganuse valla elanikud.[1]

AjaluguRedigeeri

 
Eesti Kiviõli (1936). Ernő Koch

Eesti põlevkivitööstuse ettevõte Eesti Kiviõli loodi 1922.[1] 1920. aastal andis Eesti Mäeamet Saksa kapitalil põhinevale AS Põhja paberi- ja puupapivabrikule loa alustada “luuretöid” Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. 1922. aastal andis vabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele põlevkivikarjääri, kus alustas põlevkivi avakaevandamisega. 1927. aastal ehitati Eesti Kiviõli esimene katseline tunnelahi võimsusega 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks. 1931. aastal valmis Franz Krulli tehasest pärit esimene kahe tunnelahjuga õli- ja bensiinitehas, millest sai Kiviõli Põlevkivikeemiatehase eelkäija. 1938. aastal tõusis Kiviõli kaevandus suurimaks Eestis, mille toodang oli üle 0,5 mln t aastas. Teises maailmasõjas, 10. augustil 1941 hõivasid Saksa väed tehase, ja kogu põlevkivibassein läks üle firmale Baltische Ölgesellschaft in Estland. Sakslased ehitasid suurejoonelise tööstuskompleksi koos kahe uue tunneahju, kaheksa gaasigeneraatori ning jõujaamaga. Sellel ajal olid tehases tööl ka sisse toodud eri rahvusest inimesed ning sõjavangid, viimased töötasid eraldi jaoskondades. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kiviõli kaevandusse uus ringliiklusega šahtiõu, mis pidas remontimata vastu kuni kaevanduse sulgemiseni. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused.

1944. aastal alustas Nõukogude armee kaevanduse ja tehase taastamisega, 1945. aastal alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning esimese toodangu andis uuesti ka bensiinitsehh. 1947. aastal lasti tehases käiku veel üks tunnelahi ning soojuselektrijaam. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused. 1952. aastal alustati kaevanduse tarbeks uue administratiiv-olmehoone ehitamist, mis valmis 1955. 1953. aastaks oli töös kuus generaatorit ning valmis sai uus katseseade võimsusega 200 tonni peenpõlevkivi ööpäevas. 1960.-1970.aastatel lasti käiku pesemisvahendite- ja formaliini tsehhid. 1980ndatel sisaldas Kiviõli tehases toodetavate põlevkiviõlide ja vees lahustuvate põlevkivisulfinoolide baasil valmistatavate toodete nimekiri üle 30 nimetuse sh mastiksid, lakid, epoksüüd- ja teised vaigud.

1998. aastal Kiviter AS pankrotistus ning tehas suleti 10 kuuks, 1999. aastal ostis T.R Tamme Auto OÜ tehasese.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ettevõttest. Kiviõli Keemiatööstus, vaadatud 1.09.2021.
  2. Kiviõli Keemiatööstus kasvatab riigi toel kasumit. Ärileht, 1. märts 2018

VälislingidRedigeeri