Frans Eemil Sillanpää

Soome kirjanik

Frans Eemil Sillanpää (16. september 1888 Hämeenkyrö vald3. juuni 1964 Helsingi) oli soome kirjanik.

Frans Eemil Sillanpää 1939. aastal

Tema looming eritleb põhjalikult hingeelu ning käsitleb varjundirohkelt inimese ja looduse vahekorda. Romaanides avaldub kibe ühiskonnakriitika.

Sillanpää tuntuimad romaanid on "Vaga viletsus" (1919, eesti keeles 1923), "Noorena uinunud" (1931, eesti keeles "Silja" 1935), "Inimesed suveöös" (1934, eesti keeles 1936) ja "Inimelu võlu ja vaev" (1945, eesti keeles 1975).

1939 anti Sillanpääle Nobeli kirjandusauhind.

Teosed eesti keelesRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Aino Suits, "Ühe murrangulise monograafia puhul" (Tatu Vaaskivi, "F. E. Sillanpää") – Looming 1938, nr 1, lk 115–120
  • A. A. (= August Annist, "F. E. Sillanpää juubel [50]" – Looming 1938, nr 7, lk 819–821
  • A. H. T. (= A. H. Tammsaare), "F. E. Sillanpää – Nobeli laureaat" – Rahvaleht 14. november 1939, nr 268; ka: A. H. Tammsaare, Kogutud teosed, 17. köide, Eesti Raamat, Tallinn 1990, lk 450–452; ka: A. H. Tammsaare, "Armastusest ja lapselikkusest", sari Eesti mõttelugu, Tartu 2011, lk 326–328
  • August Annist, "Frans Eemil Sillanpää ja tema bioloogiline eetika" – Looming 1939, nr 10, lk 1045–57; ka: August Annist, "Noorusmaa", sari Eesti mõttelugu, Tartu 2011, lk 368–386
  • Salme Kabur, "Sillanpääle mõeldes" – Looming 1939, nr 10, lk 1061–65
  • Panu Rajala, "100 aastat Soome Nobeli-kirjaniku F. E. Sillanpää sünnist", tõlkinud Piret SaluriLooming 1988, nr 9, lk 1284–86 (samas lk 1219–22 Piret Saluri tõlkes ka Sillanpää lühijutt "Üks Tellervo-nimeline")
  • Hilve Rebane, "Frans Eemil Sillanpää ja Eesti" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, lk 163–169; uustrükk raamatus: Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine", 2003, lk 208–225