Mart Lepik (ka Martin Lepik; 18. november 1900 Virumaa Kunda vald Katela17. detsember 1971 Tartu) oli eesti arhivaar ja kirjandusteadlane.

Ta lõpetas 1921. aastal Viru Maakonna Reaalgümnaasiumi (poeglaste gümnaasiumi). Aastatel 19211928 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti ja üldist kirjandust, aga ka rahvaluulet, läänemeresoome keeli, etnograafiat (ülikoolikursus jäi lõpetamata). Ta oli EYS Veljesto vilistlane.

Aastatel 19301950 töötas ta Õpetatud Eesti Seltsis, 1933–1940 Õpetatud Eesti Seltsi asjaajaja-raamatukoguhoidjana, 1938. aastal oli ÕES-i 100. aasta tähistamise peamisi korraldajaid. 1940. aasta alguses oli ta Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja.

Ta juhtis Eesti Kirjandusmuuseumi loomist ning oli aastatel 19401942 ja 19441945 selle direktor ning aastatel 19431944 oli ta tegev muuseumi varade evakueerimist maale, Konguta valda (Aru mõisa) nende päästmiseks sõjategevuse küüsist. Muuseumi kogude päästmise ja säilitamise eest premeeriti teda ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt[1]. Aastatel 19451946 oli ta arreteeritud poliitiliselt süüdistatuna.

Mart Lepiku haud Raadi kalmistul Tartus

Aastail 1946–1950 töötas ta Õpetatud Eesti Seltsi vastutava sekretärina. Aastatel 19511963 oli ta Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonna juhataja.

Mart Lepik suri 1971. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistu Vana-Jaani kalmistule.

Isiklikku

muuda

Ta oli aastatel 19561971 abielus Betti Alveriga.

Viited

muuda
  1. Mart Lepik 60-aastane. Keel ja Kirjandus, 1960, nr 11, lk 697

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda