Vladimir Sapožnin

Vladimir Sapožnin (26. juuli 1906 Sumõ – 6. detsember 1996 Tallinn) oli vene päritolu Eesti viiuldaja, multiinstrumentalist, estraadiartist ja imitaator. Tema esinejanimi oli Boba.

Vladimir Sapožnin
Vladimir Sapožnin, 1975
Sündinud	26. juuli 1906
Surnud	6. detsember 1996
Stiilid	estraadiartist

Elukäik

Vladimir Sapožnin oli viieaastane, kui hakkas koos kunstratsutajaist vanematega tsirkuses esinema, algul žonglööri ja klounina, hiljem ksülofoni- ja viiulimängijana. Muudest muusikainstrumentidest on ta mänginud kontsertiinat, suupilli, kellamängu ja okariine. Sageli esines ka mitmesuguste heliimitatsioonidega, kasutades ainult oma häälepaelu ja suud, tegi järele muusikainstrumente, loodushääli ning imiteeris inimesi. Tema esinejanime Boba aluseks oli vene nime Vladimir kirillitsas kirjutatud lühivorm Vova.

Aastatel 1922–1940 esines koos õde Nadežda ja hiljem ka õde Valentinaga multiinstrumentalisti ja imitaatorina paljudes Euroopa ja USA varieteedes. Pidas 1936–1939 Haapsalu suveorkestris kontsertmeistri ametit, juhatas 1941–1944 Eesti ringhäälingu tantsukapelli ning 1944–1948 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia džässorkestrit. Oli 1944–1990 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist, esines paljudes Nõukogude Liidu linnades ja ka välismaal. Aastatel 1972–1986 oli ta ühtlasi Viru ja Tallinna varietee ning 1982. aastast Moskva kohviku ansambli solist.

Vladimir Sapožnin on loonud virtuoosseid viiulipalu ja teinud seadeid viiulile. Ta esines nii viiuli soolokontsertidega kontserdilavadel kui ka üksiketteastetega raadio- ja telesaadetes ning filmides, aga ka sõnakunstniku ja imitaatorina estraadilavadel. Ta oli Eesti tänapäevase beatbox'i kuulus eelkäija.

Haridustee

• 1920–1922 õppis viiulimängu Moskva Konservatooriumis professor Konstantin Mostrasi juures.
• 1924–1925 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis õpetaja Hermanni juures
• 1930. aastate alguses õppis ta Tallinna Konservatooriumis professor Paulseni klassis, kuid pikkade gastrollide tõttu välismaal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi viiuli erialal alles 1936. aastal eksternina.

Maggini viiul

Vladimir Sapožnini kõige kallim muusikainstrument oli Giovanni Paolo Maggini viiul, mida ta kasutas kogu oma pika muusikukarjääri jooksul. Sapožnin tutvus selle haruldase pilliga ühe oma esinemise aegu Moskvas. Teada on, et Bobal õnnestus kolleegidelt pilliostuks raha kokku laenata ja nii jõudis ta napilt ette maailmakuulsast viiuldajast David Oistrahhist, kes samuti soovis saada Maggini harulduse omanikuks.

Viiuli, mis on valmistatud 1610. aasta paiku, andsid Sapožnini järeltulijad 2017. aastal Eesti Pillifondi kasutusse.

Helisalvestised

• "Estraadikunstnik Vladimir Sapožnin – Владимир Сапожнин музыкальный эксцентрик", Melodija 1986.
• Boba Sapožnin 90 : 85 aastat loomingulist tegevust, Theka : Sapožnin 1996

Vladimir Sapožnini mänguasjakogu

Vladimir Sapožnini kogusse kuulunud mehaanilised mänguasjad Tartu Mänguasjamuuseumi püsinäitusel. 2025

Vladimir Sapožnin kogus mänguasju. Tema kogu, milles on üle 800 eseme, annetasid järeltulijad pärast Vladimir Sapožnini surma Tartu Mänguasjamuuseumile. Väikest osa tema kogust saab näha muuseumi püsiväljapanekus.

Vladimir Sapožninile kuulunud tinasõdurid Tartu Mänguasjamuuseumi püsinäitusel. Sõdurid kinkis väikesele Vladimirile keiser Nikolai II aastal 1914.

Kollektsionäär sai Vladimir Sapožninist pärast teist maailmasõda. Ta tõi mänguasju kaasa oma esinemistelt Nõukogude Liidus ja Aasia riikides, kuid neid kinkisid talle ka pereliikmed, sõbrad ja tuttavad. Kogusse kuuluvad mänguautod, -laevad, -lennukid, mehaanilised mänguasjad ja ka tinasõdurid. Boba lemmiktegevuseks oli mänguasjade "rekonstrueerimine", mis tähendas nende pidevat parandamist, täiustamist ja uute ehitamist.

Väike komplekt tinasõdureid pärineb Vladimir Sapožnini tsirkuses esinemise aegadest – pärast üht Peterburi esinemist 1914. aastal lasi tollane Venemaa keiser Nikolai II esineja, keda kutsuti “Boba, väikseim kloun maailmas”, enda juurde tuua ja lasi valida, millist kingitust too tänukingiks sooviks. Boba valis komplekti kartongist kuubikuid, kuna plaanis neist ehitada tsirkuse. Keiser lisas aga kuubikutele suure komplekti tinasõdureid, mille hulgas ka terve orkester koos pillidega. Lisaks kinkis keiser Bobale ka puidust kindluse. Boba mängis sõduritega sõda ja sõjaväeparaadi ning tassis neid kaasas kõikidel ringreisidel ka siis, kui oli juba täiskasvanu. Tänini on kogu komplektist säilinud vaid kümmekond sõdurit, kuid on teada, et Boba hoidis neid viiulikastis kui talismane.

Vladimir Sapožnini fond

Fond on asutatud 2006. aastal poeg Oleg Sapožnini poolt eesmärgiga jäädvustada oma isa Vladimir Sapožnini mälestust ning toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis õppivaid noori andekaid viiuldajaid.

Tunnustus

• 1956 – Eesti NSV teeneline kunstnik

Portreefilmid

• "Boba" (Eesti Telefilm, 1971), režissöör Mati Põldre
• "Artist” (Tallinnfilm, 1986), režissöör Heini Drui
• "Tsirkuselaps" (Filmivabrik, 2010), režissöör Manfred Vainokivi

Isiklikku

Tema abikaasa oli Maria Sapožnina (s Voinova; 1901–1993). Oleg Sapožnin (1931–2014) oli Vladimir Sapožnini ja Maria poeg.

Kirjandus

• Heino Pedusaar "Boba. Mees kui orkester". WW Passaaž 2000. ISBN 9985-60-950-6

Välislingid

• Vladimir Sapožnin Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Vladimir Sapožnin ERR-i fotoarhiivis
• Tarmo Teder, Boba iga 25 aasta tagant sirp.ee, 17. september 2010