Jaanuar 2014, kroonika

2014. aasta jaanuar algas kolmapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast reedel.


Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

  • Ameerika Ühendriikides vannutati ametisse Minneapolise linnapea Betsy Hodges ja Toledo linnapea D. Michael Collins.
  • Armeenia president Serž Sargsjan teatas pärast Moskvas peetud kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et tema riik kavatseb 2014. aastal ühineda Valgevene, Kasahstani ja Venemaa tolliliiduga.
  • Kanadas alustas crack-kokaiini tarvitamisega vahele jäänud Toronto linnapea Rob Ford oma tagasivalimiskampaaniat ning registreeris ametlikult oma kandidatuuri oktoobris toimuvateks kohalikeks valimisteks.
  • Türgi kindralstaap esitas riigi peaprokurörile taotluse algatada uurimine armee vastu suunatud vandenõu kohta. Sõjaväe kindralstaap kahtlustab, et riigipöörete organiseerimises hiljuti süüdi mõistetud ohvitserid võisid ise langeda vandenõu ohvriks ning et nende vastu kasutatud asitõendeid on võltsitud.
  • Ameerika Ühendriikide Senat kiitis häältega 72:26 heaks riigieelarve seaduseelnõu mahus 1,1 triljonit USA dollarit, mis tagab valitsussektorile rahastuse kuni eelarveaasta lõpuni septembris 2014.
  • Hispaania valitsevast Rahvaparteist lahku löönud liikmed asutasid uue konservatiivse erakonna, mis sai nimeks Vox. Voxi asutajad ei ole rahul peaminister Mariano Rajoy liiga pehme poliitikaga baski ja katalaani iseseisvuslaste suhtes ning väidavad, et tema juhtimisel on Rahvapartei rikkunud mitmeid valimislubadusi.
  • Saksamaal Berliinis avati maailma suurim toidumess Grüne Woche, kus 2014. aastal osaleb partnerriigina ka Eesti. Messi avaüritusel esines kõnega Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
  • Türgi valitsus vabastas ametist mitu juhtivat riigiprokuröri, tuues põhjuseks valitsuse vastu suunatud vandenõu õiguskaitseorganites. Seoses detsembris 2013 algatatud korruptsioonijuhtumite uurimisega, mis tõi kaasa mitme ministri tagasiastumise, on valitsus vabastanud ametist arvukalt politseiametnikke ja prokuröre.
  • Ukraina Ülemraada võttis vastu seaduse, millega keelati välismaalt rahastatavate organisatsioonide registreerimine mittetulundusühingutena ning keelati võimude loata avalikesse kohtadesse telkide, lavade ja valjuhääldite paigaldamine. Viimast punkti on käsitletud katsena piirata elanike kogunemisvabadust.
  • Venemaal teatas Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõrov, et tšetšeenide iseseisvusliikumise juht, tunnustamata Kaukaasia Emiraadi emiir Doku Umarov on tapetud. Venemaa jugeolekuallikad lükkasid siiski hiljem Kadõrovi väited ümber.
  • Eesti president Toomas Hendrik Ilves andis üle 2013. aasta noore teadlase preemia, mille pälvis astrofüüsik Elmo Tempel.
  • Burkina Faso pealinnas Ouagadougous toimus opositsiooni meeleavaldus, millega protesteeriti president Blaise Compaoré valitseva erakonna Demokraatia ja Progressi Kongressi kava vastu kaotada presidendi ametiaegadele kehtiv konstitutsiooniline piirang.
  • Egiptuse võimud tegid teatavaks põhiseaduse rahvahääletuse ametlikud tulemused. Referendumist osavõtt kujunes madalaks, sellel osales vaid alla 40 protsendi hääleõiguslikust elanikkonnast, kuid 98 protsenti hääletanutest toetas uue põhiseaduse kavandit.
  • Guinea valitsusjuhiks nimetati uuesti kolm päeva varem tagasi astunud Mohamed Said Fofana.
  • Iraani kõrgeim juht 'Alī Khāmene'ī andis prohvet Muḩammadi sünnipäeva puhul armu 878 kurjategijale.
  • Lõuna-Sudaani armee teatas, et on mässulistelt tagasi vallutanud strateegilise tähtsusega Bori linna.
  • Somaalia piraadid kaaperdasid Punasel merel kaubalaeva Marzooqah. Tegemist on esimese laevaga pärast 2012. aastat, mis langes Somaalia piraatide kätte.
  • Türgi suurima linna İstanbuli Taksimi väljakul ajas politsei pisargaasi ja veekahureid kasutades laiali meeleavalduse, millel protesteeriti valitsuse seaduseelnõu vastu suurendada veelgi valitsuse kontrolli interneti üle.
  • Ungari president János Áder määras parlamendivalimiste toimumise kuupäevaks 6. aprilli.
  • Venemaa president Vladimir Putin nimetas Altai Vabariigi riigipea kohusetäitjaks senise riigipea Aleksandr Berdnikovi.
  • Eesti ja Leedu vahel puhkes diplomaatiline skandaal seoses Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnakasutusega. Parts oli intervjuus majanduslehele Wall Street Journal nimetanud Leedu valitsuse liikmeid jobudeks (fools), iseloomustades nii nende soovi muuta kavandatavat Rail Balticu trassi viisil, et see läbiks ka Leedu pealinna Vilniust. Leedu välisministeerium kutsus seoses Partsi sõnavõtuga Eesti suursaadiku Leedus selgitusi andma.
  • Araabia Ühendemiraadid teatasid, et kavatsevad riigis sisse viia kohustusliku kaitseväeteenistuse.
  • Euromaidan: Ukraina pealinnas Kiievis puhkesid kokkupõrked politsei ja rahvakogunemiste tingimuste karmistamise vastu protesteerinud meeleavaldajate vahel. Meeleavaldajad ründasid politseinikke kaigaste, suitsupommide ja ilutulestikurakettidega, politsei oli lõpuks sunnitud meeleavaldajate tagasitõrjumiseks kasutama veekahureid.
  • Pakistani loodeosas Bannu linnas toimus pommirünnak sõjaväekonvoile. Rünnakus hukkus vähemalt 20 ja sai vigastada veel üle 30 sõduri.
  • Tai pealinnas Bangkokis toimus valitsuse vastu meelt avaldanud opositsiooni toetajate telklaagris plahvatus, milles sai vigastada 28 inimest.
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon kutsus Süüria valitsuse ja opositsiooni rahuläbirääkimistele Genfis ka Iraani valitsuse esindajad. Süüria opositsiooni seas mõjukat jõudu kujutavad islamistlikud mässulised teatasid kohe, et nemad läbirääkimistel osaleda ei kavatse.
  • Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vabandas ametlikult Leedu valitsuse ees oma sõnakasutuse pärast ajalehele Wall Street Journal antud intervjuus. Vastusammuna loobus Leedu välisministeerium Eesti suursaadiku väljakutsumisest.