Maavärina magnituud

Magnituud on suurus, millega kirjeldatakse maavärina võimsust. Näiteks Richteri skaala järgi on magnituud maavärina võimsuse kümnendsuurusjärk etalonmaavärina võimsuse suhtes.

Klindijärsaku varing Eestis (15.03.2018 kl 00:10), mis tuvastati magnituudiga 0,9 seismilise sündmusena

Haiti pealinn Port-au-Prince 2010. aastal pärast maavärinat magnituudiga 7

Maavärina magnituud Richteri skaala järgi ei ole seega mitte füüsikaline mõõtühik (nagu meeter, kilogramm jms), vaid maavärina võimsuse suurusjärk etalonmaavärina võimsuse suhtes.

Tegelikult mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste maavärina lainete tekitatud võngete amplituudi.

Maavärina magnituud on defineeritud järgmiselt:

Magnituud = LOG (maavärina energia / etalonmaavärina energia)

Energia on meetodi kasutuselevõtmise aega (1935. aasta) arvesses võttes tihti esitatud ergides.

Etalonmaavärinaks on võetud sellise võimsusega maavärin, mis tekitab seismogrammil 1 μm suuruse võnke 100 km kaugusel maavärina epitsentrist standardse torsioonseismograafi puhul. Ettekujutuse saamiseks olgu öeldud, et see vastab 15 g TNT lõhkemisele.

Seismograafi registreeritud seismogrammil tekkinud võnke amplituudi suhteline suurus kasvab ruutjuurseosega võimsuste suhtest (magnituudist). Samal ajal kehtib ka ruutseos kaugusest, mis tähendab, et kaks korda kaugemal (200 km) väheneb amplituud neli korda.

Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse, hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides, s.o suhtelist energia hulka, mis on vabanenud maavärina toimumisel.

Näide:

Maavärin magnituudiga 8,6 » energiaga 10²⁶ ergi.

Sellele vastab 100 km kaugusel epitsentrist asuva seismograafi registreeritud seismogrammil võnkumine, mille amplituud on umbes 20 mm (20 000 μm).

Märkus:

Varem kasutusel olnud suhtelisest ühikust "ball" on loobutud.