Kristiina Ehin

Eesti poetess, tõlkija ja laulja

Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja.

Kristiina Ehin
Kristiina Ehin (2014)
Sündinud 18. juuli 1977 (47-aastane)
Rapla
Alma mater Tartu Ülikool
Žanr luule, proosa
Tuntud teoseid
  • "Kaitseala" (2005)
  • "Paleontoloogi päevaraamat" (2014)
  • "Janu on kõikidel üks" (2020)
Tunnustus
Abikaasa Silver Sepp
Sugulased Andres Ehin (isa), Ly Seppel (ema)

Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Samuti Ehin on laulnud ansamblis Sinimaniseele ning kuulub 2012. aastast ansamblisse Naised Köögis, mille liikmed on veel Katrin Laidre, Sofia Joons ja Kairi Leivo.[1] Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus, mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012.[2]

Ta on töötanud Järvamaal Vodja koolis õpetajana.[viide?] 2015/2016 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.[3]

Haridus

muuda

Ta on õppinud Rapla koolis[4], seejärel Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teema oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist".

Looming

muuda

Luulekogud

muuda
  • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" (Tallinn 2000)
  • "Simunapäev" (Tallinn 2003)
  • "Luigeluulinn" (Tallinn 2004)
  • "Kaitseala" (Huma 2005)
  • "Emapuhkus" (Pandekt 2009)
  • "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
  • "Kohtumised" (2017)
  • "Aga armastusel on metsalinnu süda" (2018)
  • "Janu on kõikidel üks" (Tartu 2020)
  • "Janu on kõikidel kaks" (Tartu 2022)

Proosaraamatud

muuda
  • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006)
  • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud / South-Estonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
  • "Kirjatud teekond", kaasautor Kristi Jõeste (Saara 2012)
  • "Paleontoloogi päevaraamat", sari "Aja lugu" (Petrone Print, 2013)

Audioraamat

muuda
  • "Vetelkõndija päevikud" (Tartu, 2023). Trükitud kaane vahel oleval mälupulgal on valitud luuletused ja lood raamatutest "Kaitseala", "Emapuhkus" ja "Viimane monogaamlane"

Tema teoste tõlked

muuda
  • "Kivikuu: virolaista runoutta" antoloogias (Helsinki, 2002), soome keelde tõlkinud Mart Velsker jt
  • "Som en tiger bland likadana randiga" (Ariel, 2004), rootsi keelde tõlkinud Peeter Puide
  • "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Noorkuuhommik - New Moon Morning" (Huma, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "My brother is going off to war" (Lapwing, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Põletades pimedust - Burning the Darkness - An Dorchadas à Dhó" (Coiscéim, 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere, iiri keelde tõlkinud Gabriel Rosenstock
  • "A Priceless Nest" (Oleander 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Mond liegt in meinem Blut = Kuu on mul veres" (Edition Innsalz, 2009), saksa keelde tõlkinud Ursula Zimmermann
  • "The Scent of Your Shadow - Sinu varju lõhn" (Arc, 2010), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "The Final Going of Snow" (Modern Poetry in Translation, 2011), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Ornamented Journey", kaasautor Kristi Jõeste (Saara, 2012), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "1001 Winters - 1001 talve" (Bitter Oleander Press, 2013), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Ќерката на надреалистот" (DPTU PNV PUBLIKACII DOOEL, 2013), makedoonia keelde tõlkinud Julijana Velichkovska
  • "In a Single Breath - Ühe hingetõmbega" (Cross Cultural Communications, 2013), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Walker on Water" (Unnamed Press, 2014), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Szívemen a dalok, akár a kövek" (Magyar Napló Kiadó, 2016), ungari keelde tõlkinud Béla Jávorszky
  • "Dove infine si posa la neve" (Fuorilinea, 2023), itaalia keelde tõlkinud ja toimetanud Gianni Glinni ja Ülle Toode

Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitu tõlkeluuleauhinda. 2007. aasta septembris sai luulekogu "The Drums of Silence" Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna. Seda auhinda antakse välja Londonis Euroopa parima inglise keelde tõlgitud luuleraamatu eest.[5] Žürii rõhutas, et see on tõlge, millel on kristalli kvaliteet.[5] 2010. aastal sai luulekogu "The Scent of Your Shadow" auhinna Poetry Book Society Recommended Translation.[6]

Artiklid

muuda
  • "Müüdud neiu": regilaul kui aja lugu. – "Regilaul – keel, muusika, poeetika", Tartu 2001, lk 315–332.
  • Mehed teevad naist: regilaulu "Kuldnaine" tähenduskontuure. – Ariadne Lõng, 2002, nr. 1/2, lk 62–72.
  • Vabamõtlejate festival Stockholmis. – Looming, 2002, nr 2, lk 314–315.

Tõlked

muuda

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tal on poeg Hannes.[10]

Ta on vasakukäeline.

Ehina abikaasa on muusik Silver Sepp.[11] Neil on 2016. aastal sündinud tütar Luike.[12]

Viited

muuda
  1. Naised köögis, Facebook
  2. Suurel Londoni luulepeol esindab Eestit Kristiina Ehin, Eesti Päevaleht, 16. juuni 2012
  3. "Vabade kunstide professuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2021. Vaadatud 18. oktoobril 2021.
  4. Mikomägi, Margus (29. aprill 2023). "Ly Seppel-Ehin: see on ehk lapsik, aga ma luuletasin tegelikult Andresele. Nüüd pole enam kellelegi luuletada". Maaleht. Vaadatud 29. aprillil 2023.
  5. 5,0 5,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 352
  6. Eesti Kirjanduse Teabekeskus http://www.estlit.ee/?id=14447
  7. "Eesti Päevaleht" 03.06.2008
  8. "Eesti Päevaleht" 31.07.2010
  9. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  10. Epp Petrone, Kristiina Ehini universum kohvrite otsas, Eesti Naine, 31. märts 2015
  11. "Kristiina Ehin ja Silver Sepp astusid abiellu" Õhtuleht, 24. november 2011 (vaadatud 24. novembril 2011)
  12. "Video: Kristiina Ehin ja Silver Sepp said vanemateks!" Elu24, 5. august 2016

Kirjandus

muuda
  • Mati Unt. Neiu Astrahanist. – Looming, 2000, nr 9, lk 1406–1407.
  • Jaak Urmet. Kolm debüüti. – Vikerkaar 2001, nr 1, lk 92–95. (Retsensioon kogule "Kevad Astrahanis")

Välislingid

muuda