Kristiina Ehin
Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja.
Kristiina Ehin | |
---|---|
Kristiina Ehin (2014) | |
Sündinud |
18. juuli 1977 Rapla |
Alma mater | Tartu Ülikool |
Žanr | luule, proosa |
Tuntud teoseid |
|
Tunnustus | |
Abikaasa | Silver Sepp |
Sugulased | Andres Ehin (isa), Ly Seppel (ema) |
Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Samuti Ehin on laulnud ansamblis Sinimaniseele ning kuulub 2012. aastast ansamblisse Naised Köögis, mille liikmed on veel Katrin Laidre, Sofia Joons ja Kairi Leivo.[1] Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus, mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012.[2]
Ta on töötanud Järvamaal Vodja koolis õpetajana.[viide?] 2015/2016 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.[3]
Haridus
muudaTa on õppinud Rapla koolis[4], seejärel Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teema oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist".
Looming
muudaLuulekogud
muuda- "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" (Tallinn 2000)
- "Simunapäev" (Tallinn 2003)
- "Luigeluulinn" (Tallinn 2004)
- "Kaitseala" (Huma 2005)
- "Emapuhkus" (Pandekt 2009)
- "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
- "Kohtumised" (2017)
- "Aga armastusel on metsalinnu süda" (2018)
- "Janu on kõikidel üks" (Tartu 2020)
- "Janu on kõikidel kaks" (Tartu 2022)
Proosaraamatud
muuda- "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006)
- "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud / South-Estonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
- "Kirjatud teekond", kaasautor Kristi Jõeste (Saara 2012)
- "Paleontoloogi päevaraamat", sari "Aja lugu" (Petrone Print, 2013)
Audioraamat
muuda- "Vetelkõndija päevikud" (Tartu, 2023). Trükitud kaane vahel oleval mälupulgal on valitud luuletused ja lood raamatutest "Kaitseala", "Emapuhkus" ja "Viimane monogaamlane"
Tema teoste tõlked
muuda- "Kivikuu: virolaista runoutta" antoloogias (Helsinki, 2002), soome keelde tõlkinud Mart Velsker jt
- "Som en tiger bland likadana randiga" (Ariel, 2004), rootsi keelde tõlkinud Peeter Puide
- "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "Noorkuuhommik - New Moon Morning" (Huma, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "My brother is going off to war" (Lapwing, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "Põletades pimedust - Burning the Darkness - An Dorchadas à Dhó" (Coiscéim, 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere, iiri keelde tõlkinud Gabriel Rosenstock
- "A Priceless Nest" (Oleander 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "Mond liegt in meinem Blut = Kuu on mul veres" (Edition Innsalz, 2009), saksa keelde tõlkinud Ursula Zimmermann
- "The Scent of Your Shadow - Sinu varju lõhn" (Arc, 2010), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "The Final Going of Snow" (Modern Poetry in Translation, 2011), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "Ornamented Journey", kaasautor Kristi Jõeste (Saara, 2012), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "1001 Winters - 1001 talve" (Bitter Oleander Press, 2013), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "Ќерката на надреалистот" (DPTU PNV PUBLIKACII DOOEL, 2013), makedoonia keelde tõlkinud Julijana Velichkovska
- "In a Single Breath - Ühe hingetõmbega" (Cross Cultural Communications, 2013), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "Walker on Water" (Unnamed Press, 2014), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
- "Szívemen a dalok, akár a kövek" (Magyar Napló Kiadó, 2016), ungari keelde tõlkinud Béla Jávorszky
- "Dove infine si posa la neve" (Fuorilinea, 2023), itaalia keelde tõlkinud ja toimetanud Gianni Glinni ja Ülle Toode
Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitu tõlkeluuleauhinda. 2007. aasta septembris sai luulekogu "The Drums of Silence" Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna. Seda auhinda antakse välja Londonis Euroopa parima inglise keelde tõlgitud luuleraamatu eest.[5] Žürii rõhutas, et see on tõlge, millel on kristalli kvaliteet.[5] 2010. aastal sai luulekogu "The Scent of Your Shadow" auhinna Poetry Book Society Recommended Translation.[6]
Artiklid
muuda- "Müüdud neiu": regilaul kui aja lugu. – "Regilaul – keel, muusika, poeetika", Tartu 2001, lk 315–332.
- Mehed teevad naist: regilaulu "Kuldnaine" tähenduskontuure. – Ariadne Lõng, 2002, nr. 1/2, lk 62–72.
- Vabamõtlejate festival Stockholmis. – Looming, 2002, nr 2, lk 314–315.
Tõlked
muuda- Fredrick Forsyth, "Iirimaal mürgimadusid ei ole" (Rapla 1995, inglise keelest)
- Penelope Fitzgerald, "Taevasinine lill" (Tallinn 1999, inglise keelest)
- Robert Bly, "Ürgmees: raamat meestest" (Tallinn 2002, koos Andres Ehini ja Taavi Tatsiga inglise keelest)
- Veno Taufer, Kalapäise rahva karjed ja loitsud [luuletused]. – Looming, 2002, nr 7, 987–990.
- Edvard Kocbek, luuletused. – Ninniku, 2002 (4)
Tunnustus
muuda- 2004 – Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia ("Simunapäev")
- 2005 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Kaitseala")
- 2006 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Kaitseala")
- 2008 – Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia[7]
- 2010 – stipendium "Ela ja sära"[8]
- 2014 – Virumaa kirjandusauhind (mäluraamat "Paleontoloogi päevaraamat")
- 2016 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[9]
- 2017 – Tartu linnakirjaniku stipendium
- 2021 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Janu on kõikidel üks")
- 2021 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Janu on kõikidel üks")
Isiklikku
muudaKristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tal on poeg Hannes.[10]
Ta on vasakukäeline.
Ehina abikaasa on muusik Silver Sepp.[11] Neil on 2016. aastal sündinud tütar Luike.[12]
Viited
muuda- ↑ Naised köögis, Facebook
- ↑ Suurel Londoni luulepeol esindab Eestit Kristiina Ehin, Eesti Päevaleht, 16. juuni 2012
- ↑ "Vabade kunstide professuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2021. Vaadatud 18. oktoobril 2021.
- ↑ Mikomägi, Margus (29. aprill 2023). "Ly Seppel-Ehin: see on ehk lapsik, aga ma luuletasin tegelikult Andresele. Nüüd pole enam kellelegi luuletada". Maaleht. Vaadatud 29. aprillil 2023.
- ↑ 5,0 5,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 352
- ↑ Eesti Kirjanduse Teabekeskus http://www.estlit.ee/?id=14447
- ↑ "Eesti Päevaleht" 03.06.2008
- ↑ "Eesti Päevaleht" 31.07.2010
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Epp Petrone, Kristiina Ehini universum kohvrite otsas, Eesti Naine, 31. märts 2015
- ↑ "Kristiina Ehin ja Silver Sepp astusid abiellu" Õhtuleht, 24. november 2011 (vaadatud 24. novembril 2011)
- ↑ "Video: Kristiina Ehin ja Silver Sepp said vanemateks!" Elu24, 5. august 2016
Kirjandus
muuda- Mati Unt. Neiu Astrahanist. – Looming, 2000, nr 9, lk 1406–1407.
- Jaak Urmet. Kolm debüüti. – Vikerkaar 2001, nr 1, lk 92–95. (Retsensioon kogule "Kevad Astrahanis")
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Kristiina Ehin |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kristiina Ehin |
- Kristiina Ehini koduleht - Kristiina Ehin's website
- Kristiina Ehini ettekanded Ööülikoolis
- Kristiina Ehini artikkel "Mehed teevad naist" ajakirjas Ariadne Lõng 2002, 1/2, lk 62-72.
- Mait Talts "Kristiina Ehin, muinasaja mäletaja", EPL, 10. september 2004
- Magistritööst
- Mari Peegel, "Kristiina Ehini kogud ilmuvad Inglise ja Iiri kirjastuses ", Eesti Päevaleht, 27. juuni 2008
- Kirjanikud tulid lugejate juurde (Kristiina Ehin, Kalle Kurg, Toomas Raudam, Ivar Sild), Järva Teataja, 13. november 2008
- "Kristiina Ehini ingliskeelne luule pälvis maineka preemia", Postimees, 15. veebruar 2010
- Ilmar Lehtpere, "Sirbiga siurulindu rapsimas" EPL, 17. august 2011
- Teet Korsten, ""Paleontoloogi päevaraamat" sündis ühtaegu nii austuse kui nõudlikkusega enda vastu" Põhjarannik, 8. märts, 2014
- Alvar Loog, Kristiina Ehin: «Looming võimaldab mul elada mitmekülgset elu», Postimees, 18. juuli 2017
- Kristiina Ehin tegi uue ühiskonnakriitilise laulukese EKRE tšastuška, Õhtuleht.ee, 20. september 2017