Ava peamenüü

Tartu Ülikooli Narva Kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis avati Narvas 1999. aastal.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž
NKTU1.JPG
Tartu Ülikooli Narva Kolledži uus hoone
Asutatud 1999
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Asukoht Raekoja plats 2, Narva

Sisukord

Kolledži ajaluguRedigeeri

 
Narva Kolledži endine hoone Kerese tänaval

Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 Narva Kõrgkooli baasil. Kolledži direktorina asus tööle Katri Raik ning oli ametis aastani 2015. Alates 1. septembrist 2015 kuni 2019. aasta märtsini oli TÜ Narva kolledži direktoriks Kristina Kallas.

StruktuurRedigeeri

Kolledžit juhib direktor, kelle valib perioodiliselt Tartu Ülikooli nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna dekaani omaga. Kolledžis on viis lektoraati (eesti keele ja kirjanduse, pedagoogika ja psühholoogia, ühiskonnateaduste, vene keele ja kirjanduse ning võõrkeelte lektoraat).

1. jaanuarist 2016 kuulub Narva kolledž Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda.

ErialadRedigeeri

Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel:

Bakalaureuseõpe

  • Humanitaarained mitmekeelses koolis
  • Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õpikeskkonnas

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava

  • Klassiõpetaja mitmekeelses koolis

Rakenduskõrgharidus

  • Infotehnoloogiliste süsteemide arendus
  • Ettevõtlus ja digilahendused
  • Noorsootöö

Magistriõpe

  • Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis

Neil erialadel saab õppida nii statsionaarõppes kui ka avatud ülikoolis.

Õppe- ja teadustegevusRedigeeri

Kolledžil on olnud kaks perioodilist väljaannet:

  1. Acta et commentationes collegii Narovensis – Narva Kolledži toimetised alates aastast 2002.
  2. Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis – rahvusvaheliste konverentside ettekannete põhjal koostatud artiklite kogumik alates aastast 2004.

Kolledžis toimuvad regulaarselt teaduskonverentsid. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses üldhariduskoolis ja kõrgkoolis õpetamise pedagoogika, psühholoogia ja metoodika.

Aastal 2003 toimus Narva ajaloole pühendatud rahvusvaheline konverents, mille peakorraldaja oli Karsten Brüggemann. Aastal 2006 pühendati rahvusvaheline konverents etnilistele stereotüüpidele, peakorraldajaks Jelena Nõmm. Aasta 2008 konverents pühendati mitmekultuurilisusele pedagoogikas, korraldajateks Anna Džalalova ja Jekaterina Protassova.

Iga aasta augustis toimub pedagoogiline konverents, mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks.

Aastast 2001 toimub iga-aastane üliõpilaste teaduslik konverents, mis arenes rahvusvaheliseks aastal 2005.

Üliõpilased: üliõpilasnõukogu ja üliõpilaste teaduslik ühingRedigeeri

Tatjanapäev – vene üliõpilaste traditsiooniline pidu, mis sarnaneb meie harjumuspärase rebaste ristimisega. Sageli osalevad seal külalised teistest Eesti õppeasutustest.

Lisavõimalused: täiend- ja ümberõpeRedigeeri

Kolledžiga seotud projektidRedigeeri

EelkolledžRedigeeri

Eelkolledži puhul pakutakse tegevusi gümnasistidele. Neile on pakutud võimalust osaleda loengutes samadel põhimõtetel üliõpilastega ja soovi korral kanda hiljem ainepunktid kõrgkooliõpingutesse üle. Neile on pakutud ka päris oma loenguid, mille teemad tulenevad kolledžis õpetatavatest erialadest ja ainetest.

Väärikate ülikoolRedigeeri

Väärikate ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse nii praktilisi kui silmaringi laiendavaid teemasid. Kohtumised toimuvad üks kord kuus Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Väärikate ülikooli on oodatud kõik avatud ja aktiivsed inimesed vanuses 60+, kes soovivad suhelda huvitavate inimestega, olla kursis riigis/linnas toimuvaga, arutada oma muresid erinevate spetsialistidega. Väärikate ülikool on kutsutud ellu lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet.

Narva Väärikate Ülikooli eripära on selles, et loengud toimuvad vene keeles.


Narva LasteülikoolRedigeeri

Narva Lasteülikool tegutses aastatel 2007 kuni 2017. Algul ainult Narvas, hiljem ka Tallinnas ja Tartus. Lasteülikoolis andsid loenguid akadeemikud, rektorid, professorid ja teised oma valdkonnas tuntud ja tunnustatud inimesed. Kuulajateks olid lapsed vanuses 8–12 eluaastat.

Kolledži õppehooneRedigeeri

 
Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Vaade Suurest tänavast

Narva kolledži õppehoone projekteerisid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Sisekujunduse loomisel osalesid Hannes Praks, Kadri Tamme, Kristjan Holm, Liisi Murula, Toomas Pääsuke, Ahti Grünberg, Daniel Marius Reisser ja Helen Sarapuu (Hannes Praks Stuudio). Ehitas YIT Ehitus.[1] Ohtralt poleemikat tekitanud välisilme, mida projekteerimise ajal süüdistati koleduses ja morbiidsuses, on loodud samas kohas asunud börsihoone eeskujul. Kuna ajalooline börsihoone varjas raekoda, otsustasid arhitektid seda pelgalt markeerida, ehitades maja esifassaadile väljaulatuva "noka". Hiljem on ehitis Narvas siiski omaks võetud, näiteks käivad noorpaarid kooli juures pulmapilte tegemas.[2]

Hoone sisekujunduse puhul on välja toodud, et varem ei ole Eestis nii suure ehitise interjööri kujundamisel looduslikke viimistlusmaterjale kasutatud. Lisaks on hoone sisekujundusele iseloomulik baroksete motiivide kasutamine, seintele maalitud ruumigraafika ja hoone tarbeks eraldi loodud LED-projektorid, mida kasutatakse ruumide funktsiooni kuvamiseks.[1]

Õppehoone pälvis Kultuurkapitali aastapreemia. Ehitise iseloomustamiseks öeldi, et selle "tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris".[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri