Ukraina Ülemraada
Ukraina Ülemraada ehk Verhovna Rada (ukraina keeles Верховна Рада України, eesti keeles 'Ukraina Ülemraada') on Ukraina ühekojaline parlament, millel on 450 liiget.
| Верховна Рада України | |
.svg) | |
| Tüüp | parlament |
|---|---|
| Esimees | Ruslan Stefantšuk |
| I aseesimees | - |
See valitakse viieks aastaks, kusjuures 225 liiget valitakse otse ühemandaadilistes ringkondades ja 225 võrdeliste valimiste põhimõttel. Ukrainas kehtib 3% valimiskünnis.[viide?]
ÜlesandedRedigeeri
Ülemraadal rolliks on võtta vastu seaduseid, sh riigieelarve kinnitamine ja konstitutsiooniparandused, ratifitseerida välislepingud, määrata peaminister ja mõned muud ametiisikud, määrata kolmandik Konstitutsioonikohtu koosseisust, valida (eluaegseid) kohtunikke, algatada presidendi tagasikutsumine.
Presidendil on õigus Ülemraada poolt vastuvõetud seadused vetostada, Ülemraadal omakorda õigus kahe-kolmandiku saadikute toetusel veto tühistada.
JuhtimineRedigeeri
Ülemraada esimehe ülesandeks on juhatada istungit, allkirjastada seadused ja saata need presidendile väljakuulutamiseks, allkirjastada ja välja kuulutada parlamentaarsed aktid jne. Esimehel on õigus kokku kutsuda erakorralisi istungeid. Juhul kui presidendi ametikoht mingil põhjusel ennetähtaegselt vabaneb, asub Ülemraada esimees piiratud volitustega riigipea kohusetäitjaks.[viide?]
Juhtivad ametikohadRedigeeri
| Nimi | Amet | Ametiaeg |
|---|---|---|
| Ruslan Stefantšuk | Esimees | 8. oktoober 2021-[1] |
| - | I aseesimees | |
| Olena Kondratjuk | II aseesimees | 29. august 2019-[2] |
KoosseisudRedigeeri
Pikemalt artiklis Ukraina Ülemraada koosseisud
1990. aastal toimusid esimesed osaliselt vabad parlamendivalimised. Esimesed iseseisva riigi parlamendivalimised toimusid 1994. aastal.[3] 2014. aasta oktoobris korraldatud parlamendivalimistel jäid Krimmi ja separatistide käes olevate Kagu-Ukraina alade 27 parlamendikohta täitmata.[4]
Ülemraada reformimise küsimusRedigeeri
ValimissüsteemRedigeeri
2015. aastal esitasid Ülemraada saadikud seaduseelnõu number 3112-1, mis nägi ette proportsionaalset valimissüsteemi koos avatud valimisnimekirjadega Ülemraada, oblasti nõukogude ja linnanõukogude valimistel. 2017. aasta novembris läbis eelnõu esimese lugemise ning seda toetas 226 saadikut.[5] 11. juuni 2019 võttis ülemraada 230 poolthäälega vastu uue valimisseaduse, mis kehtestas proportsionaalse valimissüsteemi, avatud valimisnimekirjad ja 5% valimiskünnise.[6]
KomiteedRedigeeri
2019. aasta jaanuaris registreeris kolm saadikut seaduseelnõu, millega moodustataks julgeolekuasutuste järelevalve komitee.[7]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Рада избрала спикером Руслана Стефанчука - Liga Novosti, 08.10.2021 (vaadatud: 08.10.2021)
- ↑ Вице-спикером Рады избрана Елена Кондратюк - Lb.ua, 29.08.2019
- ↑ Remy, Johannes. Ukraina ajalugu. 2018, lk. 225.
- ↑ Remy, Johannes. Ukraina ajalugu. 2018, lk. 269.
- ↑ Рада одобрила в первом чтении Избирательный кодекс с выборами по открытым спискам - ZN.ua, 07.11.2019 (vaadatud: 19.06.2019)
- ↑ Рада приняла новый Избирательный кодекс с проходным барьером в 5% - ZN.UA, 11.07.2019 (vaadatud: 14.07.2019)
- ↑ Спецслужбы берут под купол. В Верховной Раде вырастет количество парламентских комитетов - Focus.ua, 2019-01-21 10:15:00
VälislingidRedigeeri
- Verhovna Rada koduleht
- Отмена неприкосновенности: ОПОРА назвала пренебрежение регламентом "путем в никуда" - Zn.ua, 03.09.2019
- Рада разблокировала подписание закона об изменениях в регламент - Lb.ua, 24.04.2020