Ari'el Sharon (ka: Arik Sharon; heebrea keeles אריאל שרון; sünninimi Ariel Scheinermann; 26. veebruar 1928 Kfar Malal11. jaanuar 2014 Ramat-Gan) oli Iisraeli poliitik ja sõjaväelane.

Ari'el Sharon
Ari'el Sharon
11. Iisraeli peaminister
Ametiaeg
7. märts 2001 – 14. aprill 2006
Eelnev Ehud Barak
Järgnev Ehud Olmert
Iisraeli välisminister
Ametiaeg
13. oktoober 1998 – 6. juuni 1999
Eelnev David Levy
Järgnev David Levy
Iisraeli energeetika- ja veeressurssideminister
Ametiaeg
8. juuli 1996 – 6. juuli 1999
Eelnev Yitzhak Levy
Järgnev Eli Suissa
Iisraeli ehitus- ja majutusminister
Ametiaeg
11. juuni 1990 – 13. juuli 1992
Eelnev David Levy
Järgnev Binyamin Ben-Eliezer
Iisraeli tööstus-, kaubandus- ja tööminister
Ametiaeg
13. september 1984 – 20. veebruar 1990
Eelnev Gideon Patt
Järgnev Moshe Nissim
Iisraeli kaitseminister
Ametiaeg
5. august 1981 – 14. veebruar 1983
Eelnev Menaẖem Begin
Järgnev Menaẖem Begin
Iisraeli põllumajandusminister
Ametiaeg
20. juuni 1977 – 5. august 1981
Eelnev Aharon Uzan
Järgnev Simha Erlich
Isikuandmed
Sünninimi Ariel Scheinermann
Sünniaeg 26. veebruar 1928
Kfar Malal, Briti Palestiina mandaatterritoorium (tänapäeva Iisrael)
Surmaaeg 11. jaanuar 2014 (85-aastasena)
Ramat-Gan, Iisrael
Erakond Liberaalne Partei (1973-1974)
Shlomtzion (1977)
Likud (1977-2005)
Kadima (2005-2006)
Abikaasa Margalit Sharon (1953-1962)
Lily Sharon (1963-2000)
Lapsed 3 last
Alma mater Jeruusalemma Heebrea Ülikool
Tel Avivi Ülikool
Elukutse Ohvitser
Autogramm
Karjäär sõjaväes
Sünniaeg 26. veebruar 1928 Muuda Vikiandmetes
Surmaaeg 11. jaanuar 2014 (85-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Truudusvanne Iisrael
Teenistus Hagana
Iisraeli kaitsevägi
Teenistusaeg 1948-1974
Auaste Aluf (kindralmajor)
Juhtinud Lõunakomando
Õhudessantväelaste brigaad
Üksus 101
Golani brigaad
Sõjad/lahingud Iisraeli vabadussõda
Suessi kriis
Kuuepäevane sõda
Yom Kippuri sõda

Ta sündis 26. veebruaril 1928 Kfar Malalis Saaroni tasandikul Palestiinas (tol ajal Suurbritannia poolt Rahvasteliidu mandaadi alusel hallatav territoorium).

Aastatel 20012006 oli ta Iisraeli peaminister. Ari'el Sharon oli Kadima partei asutaja ja 20052006 selle esimene esimees. Varem oli ta erakonna Likud esimees. Kahel korral on ta olnud Iisraeli kaitseminister.

4. jaanuaril 2006 tabas teda tugev ajuverejooks, mille tagajärjel tekkis aju insult. Sellest alates kuni surmani oli Ari'el Sharon koomas. Peaministri kohuseid täitis kuni Sharoni püsivalt töövõimetuks kuulutamiseni 14. aprillil 2006 Ehud Olmert.

Tema mineviku tõttu sõjaväelase ja poliitikuna on suhtumine temasse eri ringkondades väga erinev. Eriti Iisraelis peavad paljud teda kangelaseks, kellel on Iisraeli riigi ees suured teened. Araabia avalikkus ja mõned inimõiguslaste grupid peavad teda sõjakurjategijaks. Teiselt poolt leiavad tema vastased Iisraeli parempoolsete seas, et ta tegi peaministrina palestiinlastele liiga suuri järeleandmisi.

Noorpõlv

muuda

Sharoni isa Samuil oli Poola-Saksa ja ema Vera Schneeroff Vene päritolu.

Isa oli just lõpetanud põllumajandusõpingud, kui ta 1921 aktiivse sionistina Punaarmee eest põgenes ja emigreerus praeguse Iisraeli alale. Tema abikaasal jäid seetõttu meditsiiniõpingud lõpetamata, mida ta eluaeg kahetses. Erinevalt paljudest teistest tolleaegsetest sisserändajatest ei olnud ta sotsialist ega jaganud ka oma abikaasa sionistlikke vaateid.

Perekond ei läinud sotsialistlikku kibutsisse, vaid Kfar Malali mošavisse, kus otsuseid tehti küll kollektiivselt, aga igaühel oli oma maa. Ema poliitilised vaated ning asjaolu, et Sharoni isa õppinud põllumajandusspetsialistina ja kompromissitu inimesena ignoreeris kogukonna otsuseid, muutsid Ari'eli külalaste seas võõraks. 13-aastaselt hakkas Ari'el osalema mošavi valveteenistuses ja õppis Tel Avivis gümnaasiumis. 14-aastaselt (1942) astus ta põrandaalusesse organisatsiooni Hagana, mis oli Iiraeli Kaitsejõudude eelkäija. Silmapaistmatu õpilasena lõpetas ta kooli 17-aastaselt.

Sõda

muuda

Et tema isa ei pooldanud Palmaẖi aktsioone juudi Suurbritannia ülemvõimuga võitlevate rahvuslik-konservatiivsete rühimituste vastu, siis ei astunud Sharon sellesse eliitüksusse, vaid politseisse. Juba alates 21. detsembrist 1947 oli Hagana mobiliseeritud, ja Sharon osales mitmes aktsioonis.

Kui algas 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõda, oli Sharon rühmaülem jalaväekompaniis, mis kuulus Alexandroni brigaadi. Muuhulgas võitles ta esimeses lahingus Latruni pärast (26. mai 1948), kus ta sai raskelt haavata ja tema rühm hävitati peaaegu täielikult. Hiljem määrati ta luureohvitseriks pataljonis, mis võitles algul põhjas iraaklaste vastu ning hiljem, veidi aega enne sõja lõppu, lõunas egiptlaste vastu.

Haigus ja surm

muuda

Suri 11. jaanuaril 2014 Sheba Meditsiinikeskuses Ramat Ganis.

Välislingid

muuda
Eelnev
Ehud Barak
Iisraeli peaminister
20012006
Järgnev
Ehud Olmert