Muqdisho
Muqdisho (it Mogadiscio) on linn Ida-Aafrikas India ookeani rannikul. Muqdisho on Somaalia pealinn ja ühtlasi riigi suurim linn.
Muqdisho | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
Pindala: 91 km² | |||||
Elanikke: 1 230 000 (2005) eeslinnadega 2 590 000 | |||||
Koordinaadid: 2° 2′ N, 45° 21′ E | |||||
Linna nimi
muudaSomaali keeles kasutatakse linna rööpnimena ka vormi Muqdishow ja mitteametlikult kutsuvad somaallased oma pealinna sageli nimega Xamar (vanemas kirjaviisis Hamar). Maailmas üks enim kasutatavaid nimekujusid on inglispärane Mogadishu. Eesti keeles on varasemal ajal käibel olnud ka mugandatud vorm Mogadišu, mida keeleteadlased ei soovita kasutada.
Rahvastik
muudaLinna elanike arv ei ole täpselt teada. 2005. aasta alguses elas Muqdishos hinnanguliselt 1 230 000, koos eeslinnadega 2 590 000 inimest.
Aastal 1958 elas Muqdishos umbes 90 000 ja aastal 1963 hinnanguliselt 123 900 inimest, seega on viimase 40 aasta jooksul elanike arv kümnekordistunud. 1981. aastal oli linnas umbes 500 000, 1989. aastal 800 000, 1995. aastal 997 000 ja 2001. aastal 1 212 000 elanikku.
Valdava osa elanikest moodustavad somaallased, välismaalasi (araablased, pakistanlased jt) on alla 10 protsendi.
Ajalugu
muudaMuqdisho aladel oli asustus juba vähemalt 9. sajandi alguses, kuid püsiva linnalise asustuse teke on seotud araabia kolonistide saabumisega 10. sajandil, kes rajasid sinna oma linnriigi. Muqdishost kujunes oluline kaubanduskeskus, mille kaubanduskontaktid ulatusid Hiina, Tseiloni ja Vietnamini.
16. sajandil langes linn Portugali võimu alla; ülemvõimu pärast Somaali poolsaarel toimusid sagedased kokkupõrked Türgi sõduritega. 1871. aastast kuulus Muqdisho Sansibari sultanile, kes rentis selle 1892 Itaaliale. 1905 ostis Itaalia linna sultanilt lõplikult ära ja tegi sellest Itaalia Somaalimaa keskuse. 26. veebruaril 1941 vallutasid linna Teises maailmasõjas Suurbritannia väed. 1952 tagastasid britid Muqdisho itaallastele ja Somaalia iseseisvudes sai sellest 1960 riigi pealinn.
Peale linna vallutamist mässuliste poolt Somaalia kodusõjas aastal 1990 on Muqdishos valitsenud anarhia.
1992–1994 kontrollisid osa Muqdishost ÜRO rahutagamismissiooni raames Ameerika Ühendriikide merejalaväelased. 3.–4. oktoobrini 1993 toimunud Muqdisho lahingus USA eriüksuste ja Somaalia väepealiku Mohammed Farrah Aididi toetajate vahel sai surma 18 ja haavata 73 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Somaallaste kaotused ulatusid 500-1000 inimeseni. Suurte inimkaotuste tõttu otsustas USA president Bill Clinton järgmisel aastal väed Somaaliast välja viia.
Kontrolli linna üle taotlesid aastaid mitmed relvarühmitused, linna põhjaosas leidsid aset pidevad tulevahetused. Ametlik valitsus keeldus turvalisuse puudumise tõttu pealinnas resideerimast.
5. juunil 2006 vallutasid linna pärast nädalaid kestnud kokkupõrkeid kohalike väepealikega Islamikohtute Liidu relvaüksused. Juba sama aasta 28. detsembril olid nad sunnitud aga linna pealetungivate ajutise valitsuse ja Etioopia väeüksuste eest taganedes maha jätma. Riigi president Cabdulaahi Yuusuf Axmed naasis pealinna 8. jaanuaril 2007, hiljem tegid seda ka ajutine valitsus ja parlament.
Märtsis ja aprillis 2007 sagenenud relvakokkupõrgete tulemusel lahkus suur osa elanikkonnast linnast. Ainuüksi aprilli esimestel nädalatel põgenes linnast tuhandeid inimesi.
Majandus
muudaVaatamata siiani linnas valitsevale anarhiale on Muqdisho jätkuvalt oluline kaubandus- ja rahanduskeskus. Valitsuse kauaaegne puudumine lõi äritegevuseks soodsa, maksuvaba keskkonna, kuid samas nõudis see ettevõtetelt oma inimeste ja varade kaitseks relvastatud kaitsjate palkamist. Võimude tagasipöördumise järel linna 2007. aastal on olukord muutumas.
Peamisteks tööstusharudeks on toiduainete- ja tekstiilitööstus, eelkõige puuvilla kupardamine. Varem kuulus suur osa tööstusettevõtetest Itaalia kapitalile, kuid marksistliku riigi kehtestamise järel 1970 vähendati väliskapitali osakaalu majanduses oluliselt.
Tegu on ka Somaalia peamise sadamaga, kuid merekaubandust piirab olulisel määral rannikuvetes levinud piraatlus.
Muqdisho on üks parima telekommunikatsioonivõrguga linnu Ida-Aafrikas. Toimib internet ja kohalik mobiiliside. Rahvusvaheline side on tagatud satelliitide kaudu.
Haridus ja kultuur
muudaAastal 1954 asutati Muqdishos Somaalia Riiklik Ülikool. Kõrgaegadel õppis seal 4600 üliõpilast. Aastal 1991 kukkus riigi haridussüsteem kodusõja tulemusel kokku ja ülikool on sellest ajast alates olnud suletud.
Linnas tegutseb mitu raadio- ja kaks televisioonijaama. Endises Sansibari sultani lossis asub 1933. aastal asutatud rahvusmuuseum. Kas muuseum ka praegu tegutseb või mitte, selle kohta andmed puuduvad.
Välislingid
muuda- KNAB: Mogadišu
- Muqdishos tapeti islamisisside rünnakus 24 inimest, Postimees, 24.01.2009