Kohvitseremoonia
Kohvitseremoonia on rituaalne kohvi tarbimine, millega kaasnevad erinevates piirkondades teatud kombed. Eriti oluline osa kohvitseremoonial on Türgi, Etioopia ja Eritrea kultuuris, kuid seda esineb ka teistes riikides. Türgi kohvikultuur koos tseremooniaga on tunnistatud UNESCO vaimseks kultuuripärandiks.[1]
Põhjamaad muuda
Soomes ja Rootsis on kohvirituaali osa küpsetiste pakkumine. Sarnaselt teiste maade kohvitseremooniatega on võõrustaja eesmärk demonstreerida külalislahkust, vaoshoitust ja elegantsi.[2][3]
Etioopia ja Eritrea muuda
.jpg)
Kohvitseremoonia on Etioopia ja Eritrea kultuuri osa. Kohvi serveerimine on igapäevane rutiin, peamiselt sugulaste, naabrite või teiste külalistega koosviibimise eesmärgil. Kui kohvist viisakalt keeldutakse, pakutakse suure tõenäosusega teed. Põrandale, kus kohvitseremooniat peetakse, laotatakse lahtist rohtu, mida sageli kaunistavad väikesed kollased lilled. Mõnikord kasutatakse liitlilli, eriti Meskeli tähistamise ajal (eritrealaste ja etiooplaste tähistatud õigeusu püha). Kohvitseremoonia kestab ligi tund aega.[4]
Valmistamine muuda
Tseremoonia viib tavaliselt läbi perenaine ja seda peetakse auasjaks.[5] Kohv valmistatakse nii, et esmalt röstitakse pannil lahtisel tulel rohelised kohvioad.[6][7] Sellele järgneb ubade jahvatamine, traditsiooniliselt puidust nuia ja uhmriga.[7] Pärast jahvatamist lastakse kohv mitu korda läbi sõela.[7] Seejärel pannakse kohvipuru spetsiaalsesse keeva veega anumasse ja jäetakse paariks minutiks lahtisele tulele, kuni see on kuuma veega hästi segunenud.[6] Keedupott (jebena) on tavaliselt keraamikast ja sellel on kerakujuline alus, kael ja valamistila ning käepide, kus kael läheb üle põhjaks.[7] Jebeenal on ka õlgedest kaas.[7]
Serveerimine muuda
Peremees valab kohvi kõigile osalejatele, liigutades kallutatud keedupotti väikeste sangadeta tassidega kandiku kohal mõnekümne sentimeetri kõrgusel nii kaua, kuni iga tass saab täis.[8] Puru keedetakse kolm korda: esimest kohvivooru nimetatakse Tigrinja keeles awel (tervitus), teist kale'i (tervis) ja kolmandat baraka (rahu).[9] Amharia keeles on see አቦል abol, teine tona (amhari: ቶና) ja kolmas baraka (amhari: በረካ).[10] Juuakse pisikestest tassidest ja lisatakse piima.[11] Kohvitseremoonia võib hõlmata ka erinevate traditsiooniliste viirukite põletamist.[10] Inimesed lisavad kohvile suhkrut, maapiirkonnis mõnikord soola või traditsioonilist võid (vt niter kibbeh).[8] Joogiga kaasneb väike suupiste, näiteks popkorn, maapähklid või himbasha (nimetatakse ka ambashaks).[8]
Türgi muuda
Türgi kohvitseremoonia on külalislahkuse, sõpruse, rafineerituse ja meelelahutuse sümbol, mis ühendab kõiki eluvaldkondi. Türgi kohv mängib olulist rolli ka seltskondlikel sündmustel, nagu kihlumistseremooniad ja pühad. Tühja tassi jäetud puru kasutatakse sageli inimese õnne ennustamiseks. Türgi kohvi peetakse Türgi kultuuripärandi osaks: seda tähistatakse kirjanduses ja lauludes ning see on tseremoniaalsete sündmuste asendamatu osa.[12]
Valmistamine muuda
Värskelt röstitud oad jahvatatakse mõnikord uhmriga, sagedamini aga traditsioonilise käsiveskiga. Jahvatamine on oluline osa protsessist, kuna türgi kohv on ainuke maailmas, milles kasutatakse ülipeent kohvipuru, mis meenutab tolmu.[13] Enamik tänapäevaseid elektrilisi veskeid nii peent puru ei jahvata. Seejärel lisatakse jahvatatud kohv, külm vesi ja suhkur kohvikannu (cezves) ning keedetakse aeglaselt pliidil soovitud vahu saamiseks.[12] Tavaliselt keedetakse kohvi harilikul pliidil, kuid mõnedes kohvikutes keedetakse seda kuumas liivas, mis tagab kiirema keetmise ning aitab maitse ning aroomid esile tuua.[13]
Serveerimine muuda
Türgi kohvist puru välja ei filtreerita, selle ülipeeneks jahvatamise eesmärk ongi selle koos veega ära joomine, seetõttu on see kohv ka väga tugeva toimega, meenutades olemuslikult matcha teed. Kohvi serveeritakse väikestes portselantassides, mille kõrvale pakutakse klaas vett ja maiuseid. Pärast kohvi joomist võidakse kohvipaksu põhjal selle jooja õnne ennustada.[13]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Turkish coffee culture and tradition". Unesco. Vaadatud 22. juulil 2023.
- ↑ "history, people, clothing, traditions, women, beliefs, food, customs, family". Culture of Finland. 11. detsember 2006. Vaadatud 22. juulil 2023.
- ↑ Roberts, Fredric M. (1989). "The Finnish Coffee Ceremony and Notions of Self". Arctic Anthropology. University of Wisconsin Press. 26 (1): 20–33. ISSN 0066-6939. JSTOR 40316175. Vaadatud 22. juulil 2023.
- ↑ "ERR". Arhiiv. Vaadatud 22. juulil 2023.
- ↑ "Coffee Traditions: Ethiopian Coffee Ceremony". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2016.
- ↑ 6,0 6,1 Tavitian, Maral (5. jaanuar 2016). "Experience a True Ethiopian Coffee Ceremony in L.A.'s Little Ethiopia". LA Weekly. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2016. Vaadatud 11. novembril 2016.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Doyle, Emily. "Ethiopian Coffee Ceremony". Epicurian.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2009.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Doyle, Emily. "Ethiopian Coffee Ceremony". Epicurian.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2009.
- ↑ Treit, Timo (25. august 2012). "Äratus mugavusturismi unest". Eesti Ekspress. Vaadatud 22. juulil 2023.
- ↑ 10,0 10,1 Farley, David (8. aprill 2013). "Coffeland". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2016.
- ↑ "Kuidas seitse aastat nooremaks saada? Koli Etioopiasse!". ajakiri.ut.ee. Vaadatud 22. juulil 2023.
- ↑ 12,0 12,1 "Turkish coffee culture and tradition Silk Roads Programme". UNESCO. Vaadatud 22. juulil 2023.
- ↑ 13,0 13,1 13,2 "Ultimate Guide to the Turkish Coffee Ceremony". NOC COFFEE CO. - NOC COFFEE CO. 17. oktoober 2019. Vaadatud 22. juulil 2023.