Wellington

Disambig gray.svg  See artikkel on linnast Uus-Meremaal. Muude kohtade ja tähenduste kohta vaata Wellington (täpsustus).

Wellington on Uus-Meremaa pealinn. Ta asub Põhjasaare lõunakaldal Cooki väina ääres. Wellington on maailma kõige lõunapoolsem pealinn.

Wellington

inglise Wellington
maoori Te Whanganui-a-Tara / Poneke
Composite photo of Wellington fron Mt. Kaukau TV Transmitter - panoramio.jpg

Pindala 444 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 389 700 (2010)[1]

Koordinaadid 41° 17′ S, 174° 47′ E
Wellington (Uus-Meremaa)
Wellington

Elanike arvult on Wellington Aucklandi järel Uus-Meremaal teine linn. 2010. aastal elas Wellingtonis 389 700 inimest.[1]

KliimaRedigeeri

Wellingtonis on mereline paraskliima. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on +31,1 °C, madalaim -1,9 °C. Talvel puhuvad vahel lõunatuuled, mis suurendavad külmatunnet. Mäenõlvul asuvais eeslinnades esineb talvel aeg-ajalt öökülma, 17. juulil 1995 sadas Wellingtonis isegi lund.

Aasta keskmine sademete hulk on 1249 mm. Kõige sajusemad kuud on juuni (147 mm) ja juuli (136 mm), kõige kuivemad veebruar (62 mm) ja jaanuar (72 mm).

Päikesepaiste keskmine kestus aastas on 2065 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on jaanuar (246 tundi) ja detsember (226 tundi), kõige vähem paistab päikest juunis (98 tundi) ja juulis (117 tundi).

AjaluguRedigeeri

Enne eurooplaste sisserännet elasid piirkonnas maoorid, kes kutsusid piirkonda Te Upoko o te Ika a Maui. Eurooplaste asustus algas 1839. Linn nimetati Waterloo lahingu võitja Arthur Wellesley järgi, kes oli tuntud kui Wellingtoni hertsog. 1865 sai Wellington Uus-Meremaa pealinnaks. 1907 sai Wellingtonist Uus-Meremaa dominiooni pealinn.

Wellington asub isegi Uus-Meremaa mõistes seismiliselt aktiivses paigas. Suur geoloogiline rike jookseb otse linna keskelt läbi ja just rikete ääres on maavärinad kõige tugevamad. Linlased, eriti kõrghoonete elanikud, täheldavad enamasti igal aastal mitut maavärinat.

1848 ja 1855 sai linn maavärinais tugevasti kannatada. 1855. aasta maavärina magnituud oli 8,2. Maapind liikus maavärinaga vertikaalselt mitu meetrit. Näiteks sadamas tõusis maapind niivõrd, et seda ei saanud enam sadamana kasutada ja endine merepõhi paljandus kohati mõõna ajal. See sadama osa täideti pinnasega ja praegu asub seal Wellingtoni ärirajoon. Lambton Quay (Lambtoni kai) tänav asub merest 100–200 m kaugusel ning selle kõnniteele on märgitud 1840. aasta rannajoon, näitamaks, mil määral on vahepeal maapind tõusnud ja kui palju on merelt maad juurde võidetud.

MajandusRedigeeri

2006. aastal oli Wellingtoni elaniku keskmine sissetulek 32 500 Uus-Meremaa dollarit.[2]

Turism on Wellingtoni majanduse tähtis osa. Siseturiste Uus-Meremaalt käib aastas ligikaudu 3,6 miljonit[3]. Välisturiste käib Wellingtonis aastas umbes 540 000 ja nad kulutavad seal 436 miljonit USA dollarit. Kõige rohkem välisturiste tuleb Austraaliast.[3]

Panoraamvaade Wellingtonile

TransportRedigeeri

 
Vaade Wellingtoni rahvusvahelisele lennujaamale Mount Victorialt

Wellingtoni rahvusvaheline lennujaam teenindas 2008. aastal 5 021 000 reisijat.[4]

Wellingtonil on praamiühendus Lõunasaarega. Neid laevareise korraldavad nii riiklik ettevõte Interislander kui ka eraettevõte Bluebridge.

Wellingtonil on rongiühendus Aucklandi ja paljude teiste Põhjasaare linnadega. Viimaseil aastail on kaalutud rongiliikluse lõpetamist, sest reisijaid on nii vähe, et see ei tasu end ära.

Wellingtonis tehakse ühistranspordiga aastas umbes 35 miljonit reisi ehk enam kui 70 reisi ühe elaniku kohta.[5] Wellingtonil on raudteevõrk, mida teenindab 147 rongi, ja bussiliiklus, mida teenindab 470 bussi 108 liinil.[6]

Wellingtonis on 9 trollibussiliini. Wellington on kogu Okeaania ainus linn, kus on trolliliiklus säilinud.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 stats.govt.nz, Google'i kiirvaade vaadatud 24.05.11
  2. emigratenz.org vaadatud 24.05.11
  3. 3,0 3,1 tourismresearch.govt.nz vaadatud 24.05.11
  4. wellington-airport.co.nz vaadatud 24.05.11
  5. metlink.org.nz vaadatud 24.05.11
  6. gw.govt.nz vaadatud 24.05.11

VälislingidRedigeeri