Polüneesia
See artikkel räägib piirkonnast, sõltuva ala kohta vaata Prantsuse Polüneesia. |
Polüneesia (kreeka πολύς 'palju', νῆσος 'saar') on geograafiline ja kultuuriline piirkond Vaikses ookeani kesk- ja lõunaosas. Hõlmab üle 1000 saare alal, mis ulatub Hawaii saartest põhjas, Uus-Meremaani edelas ja Lihavõttesaareni kagus. Teised olulised saarestikud on Samoa, Tonga, Cooki saared, Prantsuse Polüneesia ja Tuvalu.
Mõistet "Polüneesia" (Polynésie) kasutas esmakordselt 1756. aastal prantsuse kirjanik Charles de Brosses, kes kasutas seda algselt kõigi Vaikse ookeani saarte kohta. 1831. aastal pakkus Jules Dumont d'Urville Société de Géographie loengus välja kitsama määratluse. Vaikse ookeani lõunaosas asuvaid saari on sageli nimetatud ka Lõunamere saarteks. Hawaii saari on sageli peetud Lõunamere saarte osaks nende suhtelise läheduse tõttu Vaikse ookeani lõunaosa saartele, kuigi tegelikult asuvad need Vaikse ookeani põhjaosas. Teine kasutusel olev termin, mis seda ebakõla väldib, on "Polüneesia kolmnurk".
Geograafia
muudaGeoloogia
muudaPolüneesiat iseloomustab väike maa-ala, mis paikneb väga suurel osal Vaikse ookeani kesk- ja lõunaosast. See hõlmab umbes 300 000 kuni 310 000 ruutkilomeetrit maad, millest enam kui 270 000 km2 moodustab Uus-Meremaa. Ülejäänud osast umbes poole moodustab Hawaii saarestik. Enamik Polüneesia saari ja saarestikke, sealhulgas Hawaii saared ja Samoa, on tekkinud vulkaanide tegevuse tulemusel. Teised Polüneesia maamassid – Uus-Meremaa, Norfolki saar ja Ouvéa saar on suures osas uppunud Zealandia pinnale jäänud osad.[1] Arvatakse, et enamik Zealandia mandrist vajus merre 23 miljonit aastat tagasi.
Polüneesia vanimad kivimid on leitud Uus-Meremaalt ja arvatakse olevat umbes 510 miljonit aastat vanad.
Geograafiline ala
muudaPolüneesia koosseisu kuuluvad järgmised riigid ja maad:
- Hawaii (Ameerika Ühendriigid)
- Uus-Meremaa
- Prantsuse Polüneesia (Prantsusmaa)
- Wallis ja Futuna (Prantsusmaa)
- Samoa
- Ameerika Samoa (Ameerika Ühendriigid)
- Lihavõttesaar (Tšiili)
- Cooki saared (Uus-Meremaa)
- Niue (Uus-Meremaa)
- Tonga
- Tuvalu
- Pitcairn (Suurbritannia)
- Tokelau (Uus-Meremaa)
Lisaks on väikesed polüneeslaste asulad Paapua Uus-Guineas, Saalomoni saartel, Karoliinidel ja Vanuatul. Tugevate Polüneesia kultuuriliste tunnustega saarerühm väljaspool seda suurt kolmnurka on Fidžist põhja pool asuv Rotuma. Rotuma elanikel on palju ühiseid jooni polüneeslastega, kuid nad räägivad mittepolüneesia keelt. Mõnel Fidžist kagus asuval Lau saarel on Tongaga tugevad ajaloolised ja kultuurilised sidemed. Kuid sisuliselt jääb Polüneesia kultuuriterminiks, mis viitab ühele kolmest Okeaania osast (teised on Melaneesia ja Mikroneesia).[2]
Majandus
muudaEnamik iseseisvaid Polüneesia saari, Uus-Meremaa väljaarvatud, saab suure osa oma sissetulekutest välisabist ja teistes riikides elavate inimeste rahaülekannetest. Mõned pered julgustavad noori minema sinna, kus nad saaksid teenida palju raha, et saata raha oma kodumaal elavatele sugulastele. Paljud Polüneesia kohad, näiteks Lihavõttesaar, täiendavad seda turismist saadava tuluga. Mõnel Polüneesia riigil on ka ebatavalisemaid sissetulekuallikaid, näiteks Tuvalu on turustanud oma .tv Interneti tippdomeeni.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Zealandia: Earth's Hidden Continent". GSA Today. Vaadatud 10. novembril 2024.
- ↑ "Polynesian culture". Britannica. Vaadatud 10. novembril 2024.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Polüneesia |