Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Leevike (perekond)

Leevike (Pyrrhula pyrrhula) on linnuliik vintlaste sugukonnast leevikese perekonnas.

Leevike
Bullfinch at Pennington Flash.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Vintlased Fringillidae
Perekond Leevike Pyrrhula
Liik Leevike
Binaarne nimetus
Pyrrhula pyrrhula
(Linnaeus, 1758)
Leevikese isaslind
Leevikese emaslind

Sisukord

LevikRedigeeri

Leevike elutseb Euroopas ja terves Aasias. Ta on paigalind, kuid paljud põhja pool elavad isendid liiguvad talvel lõuna poole. Leevikeste arvuks Euroopas hinnatakse 15–28 miljonit isendit. Eestis hinnatakse leevikese pesitsusaegne arvukus 100 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 – 300 000 isendile [2].

Välimus ja tunnusedRedigeeri

Leevikesel on tüse keha, lühike kael ja peenikesed jalad.

Leevikesel on selgelt avalduv sooline dimorfism. Mõlemale sugupoolele on tunnuslikud lühike jäme nokk ja must pealagi, tiivavööt ja päranipuala on valged. Isaslinnu puguala, rind ja kõhualune on punased, selg on sinakashall. Jalad on mustjaspruunid. Emaslinnu selg on pruunikashall, puguala, rind ja kõhualune on helepruunid kerge roosaka alatooniga.

Leevikesed on umbes 15–19 cm pikkused. Tiibade siruulatus on umbes 24 cm. Kehakaal on umbes 26 g.

Leevike erineb kõigist teistest värvulistest ümara ja tömbi akrosoomiga spermatosoidi poolest.

Häälitsused ja laulRedigeeri

Leevikese laul on väga vaikne ning koosneb katkendlikest viledest, kurinatest ja kriiksuvatest helidest. Lennu ajal esitatav sidehüüd on tasane "bitt-bitt". Kutsehüüd on tasane "djü-djü".

ElupaigadRedigeeri

Eelistab kuusikuid, kuuse-segametsi ja parke.

PesitsemineRedigeeri

 
Leevikese munad

Pesa ehitab põõsasse või puu otsa enamasti 120–180 cm kõrgusele. Mais täituvas kurnas on 4–7 muna. Haudumine kestab 12–14 päeva ja haub vaid emaslind, keda isaslind toidab. Pojad viibivad pesas umbes 15 päeva ja neid toidavad mõlemad vanalinnud.

ToitumineRedigeeri

Leevike toitub metsikute rohttaimede seemnetest, viljapuude pungadest ja marjadest.

LooduskaitseRedigeeri

Leevikest ei loeta ohustatud liigiks.

NimiRedigeeri

Leevikese rahvapärased nimetused on krüügitaja, lüübik, tuitsutaja, toompapp, puupapp, puntpaabuke, paap, tomp ja tombak.

VariaRedigeeri

Aastal 2008 kuulutas Venemaa linnukaitse liit leevikese Venemaa aasta linnuks.

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. * BirdLife International (2004). Pyrrhula pyrrhula. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12 May 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern
  2. 2,0 2,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. Failitüüp: PDF.