Leevike
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Leevike (perekond) |
Leevike (Pyrrhula pyrrhula) on linnuliik vintlaste sugukonnast leevikese perekonnas.
| Leevike | |
|---|---|
 | |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Vintlased Fringillidae |
| Perekond |
Leevike Pyrrhula |
| Liik |
Leevike |
| Binaarne nimetus | |
|
Pyrrhula pyrrhula (Linnaeus, 1758) | |
Levik muuda
Leevike elutseb Euroopas ja terves Aasias. Ta on paigalind, kuid paljud põhja pool elavad isendid liiguvad talvel lõuna poole. Leevikeste arvuks Euroopas hinnatakse 15–28 miljonit isendit. Eestis hinnatakse leevikese pesitsusaegne arvukus 100 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 – 300 000 isendile.[2]
Välimus ja tunnused muuda
Leevikesel on tüse keha, lühike kael ja peenikesed jalad.
Leevikesel on selgelt avalduv sooline dimorfism. Mõlemale sugupoolele on tunnuslikud lühike jäme nokk ja must pealagi, tiivavööt ja päranipuala on valged. Isaslinnu puguala, rind ja kõhualune on punased, selg on sinakashall. Jalad on mustjaspruunid. Emaslinnu selg on pruunikashall, puguala, rind ja kõhualune on helepruunid kerge roosaka alatooniga.
Leevikesed on umbes 15–19 cm pikkused. Tiibade siruulatus on umbes 24 cm. Kehakaal on umbes 26 g.
Leevike erineb kõigist teistest värvulistest ümara ja tömbi akrosoomiga spermatosoidi poolest.
Häälitsused ja laul muuda
Leevikese laul on väga vaikne ning koosneb katkendlikest viledest, kurinatest ja kriiksuvatest helidest. Lennu ajal esitatav sidehüüd on tasane "bitt-bitt". Kutsehüüd on tasane "djü-djü".
Elupaigad muuda
.jpg)
Eelistab kuusikuid, kuuse-segametsi ja parke.
Pesitsemine muuda
Pesa ehitab põõsasse või puu otsa enamasti 120–180 cm kõrgusele. Mais täituvas kurnas on 4–7 muna. Haudumine kestab 12–14 päeva ja haub vaid emaslind, keda isaslind toidab. Pojad viibivad pesas umbes 15 päeva ja neid toidavad mõlemad vanalinnud.
Toitumine muuda
.jpg)
Leevike toitub metsikute rohttaimede seemnetest, viljapuude pungadest ja marjadest.
Looduskaitse muuda
Leevikest ei loeta ohustatud liigiks.
Aastal 2008 kuulutas Venemaa linnukaitse liit leevikese aasta linnuks.
Nimi muuda
Leevikese rahvapärased nimetused on krüügitaja, lüübik, tuitsutaja, toompapp, puupapp, puntpaabuke, paap, tomp ja tombak.
Viited muuda
- ↑ BirdLife International (2004). Pyrrhula pyrrhula. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12 May 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern
- ↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Leevike |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Leevike |
