Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik. Kuulub kirjurähni perekonda.

Suur-kirjurähn
Vana isaslind
Vana isaslind

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Rähnilised Piciformes
Sugukond Rähnlased Picidae
Perekond Kirjurähn Dendrocopos
Liik Suur-kirjurähn
Binaarne nimetus
Dendrocopos major
(Linnaeus, 1758)
Sünonüümid

Dendrocopos submajor
Dryobates major

Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile[1].

Eluviis Redigeeri

 
Suur-kirjurähni levila
 
Suur-kirjurähni muna

Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma.

Nad toetuvad sabale, hoiavad küünistega puukoorest ja toksivad nokaga vastu puutüve. Rähn toksib ja uuristab puutüvesid tundide kaupa. Rähni väga tugev kael võimaldab kaua toksida ja ta aju talub hästi lööke. Nokk kulub toksimise tõttu, kuid kasvab iga päev.

Toitumine Redigeeri

Toitub putukatest, röövikutest. Putukaid püüab oma pika keelega.

Pildid Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

Välislingid Redigeeri