Suur-kirjurähn
Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik. Kuulub kirjurähni perekonda.
| Suur-kirjurähn | |
|---|---|
 Vana isaslind | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Rähnilised Piciformes |
| Sugukond |
Rähnlased Picidae |
| Perekond |
Kirjurähn Dendrocopos |
| Liik |
Suur-kirjurähn |
| Binaarne nimetus | |
|
Dendrocopos major (Linnaeus, 1758) | |
| Sünonüümid | |
|
Dendrocopos submajor | |
Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile [1].
EluviisRedigeeri
Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma.
Nad toetuvad sabale, hoiavad küünistega puukoorest ja toksivad nokaga vastu puutüve. Rähn toksib ja uuristab puutüvesid tundide kaupa. Rähni väga tugev kael võimaldab kaua toksida ja ta aju talub hästi lööke. Nokk kulub toksimise tõttu, kuid kasvab iga päev.
ToitumineRedigeeri
Toitub putukatest, röövikutest. Putukaid püüab oma pika keelega.
PildidRedigeeri
Suur-kirjurähn
Suur-kirjurähn
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. Failitüüp: PDF.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suur-kirjurähn |
- Suur-kirjurähn andmebaasis eElurikkus
- Sissekanne saidil Eesti selgroogsed
- Täiendav info saidil Eesti selgroogsed
- Ulvar Käärt. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2009