Töötlev tööstus
Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks. Eesti statistikaameti määratluse kohaselt tegeleb töötlev tööstus "materjalide, ainete või komponentide mehaanilise, füüsikalise või keemilise muundamise või töötlemisega uueks tooteks"[1].
Töötleva tööstuse alla loetakse tavaliselt keemiatööstus, masinatööstus, ehitus, elektroonikatööstus, energeetika, toiduainetööstus, metallitööstus, plastitööstus, tekstiilitööstus, paberitööstus, transpordivahendite tootmine jms.
Majandussektorite jaotuses nimetatakse töötlevat tööstust sageli sekundaarseks sektoriks, vastandatuna primaarsele sektorile, mis hangib tooraineid loodusest, ning tertsiaarsele sektorile ehk teenindusele. Samas määratlevad mõned allikad töötlevat tööstust ka vaid osana sekundaarsektorist, eraldades töötlevast tööstusest mäetööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse[2].
Töödeldav materjal, aine või komponent on kas loodusest saadud tooraine, mis pärineb primaarsektorist, või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Töötlemine tähendab kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist. Töötleva tööstuse toodang on kas valmistoode või pooltoode, mida kasutab mõni teine töötleva tööstuse haru. Töötleva tööstuse alla kuulub ka toodete koostamine omavalmistatud või ostetud detailidest.[1]
Töötlev tööstus Eestis
muudaEestis tegutseb töötleva tööstuse valdkonnas 7981 ettevõtet. Need ettevõtted moodustavad 8% kõigist Eesti ettevõtetest. Siin on hõivatud üle 107 000 inimese, mis moodustab 22% kõigist Eesti ettevõtetes hõivatutest. 2020. aastal oli töötleva tööstuse ettevõtete summaarne kasumimarginaal 4,9%. 78% töötleva tööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10 töötaja. 3% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (215 ettevõtet). 17% töötleva tööstuse ettevõtetest on müügitulu suurem kui 1 miljon eurot. 52% töötleva tööstuse müügitulust tuleb ekspordist.[3]
Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal veidi väiksem kui ELis keskmiselt (u 15%). Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga ELi riikide seas üks kõrgemaid (ligi viiendik), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. Töötlev tööstus tervikuna on Eestis suurimaks tööandjaks – peaaegu iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas. Töökohti loodi 2019. aastal enim juurde elektriseadmete tootmises ning masinate ja seadmete remondis ja paigalduses. 2019. aastal kasvas tootmismahult enim puidutööstus. Töötajate arvult suuremad tööstusharud on puidutööstus, toiduainete tootmine ning metallitööstus. Sektor on tugevasti sõltuv välisturgudest, kuhu müüakse üle 60% toodangust. Peamised eksporditurud on Soome ja Rootsi, kust on tulnud ka suurem osa (enam kui 60%) Eesti töötlevasse tööstusse tehtud otsestest välisinvesteeringutest.[4]
| 2019. aasta | 2020. aasta | Muutus võrreldes
2019. aastaga |
Keskmine muutus aastas
(perioodil 2010–2020) | |
|---|---|---|---|---|
| Ettevõtete arv | 7787 | 7981 | +2,5% 
|
+3,6%
|
| Ettevõtete arv, kelle müügitulu
on suurem kui 1 miljon eurot |
1397 | 1339 | –4,2% 
|
+4,3%
|
| Hõivatute arv | 110 934 | 107 567 | –3%
|
+0,8%
|
| Müügitulu (€) | 13 786 578 700 € | 13 326 795 200 € | –3,3%
|
+7,6%
|
| Eksport (€) | 7 057 396 324 € | 6 971 576 818 € | –1,2%
|
+7%
|
| Ärikasum (€) | 656 152 000 € | 652 322 900 € | –0,6%
|
+27,9%
|
2021. aasta kohta avaldab Statistikaamet andmed 2023. aasta märtsis.
| Ettevõte | Põhitegevusala | Asutatud[6] | Müügitulu, 2022. aasta II kvartal (mln €) |
Töötajate arv, 2022. aasta II kvartal |
Suurim omanik[6] | Omanike (suurima) koduriik[6] | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Ericsson Eesti Aktsiaselts | Sideseadmete tootmine | 1995 | 215,2 | 1861 | Telefonaktiebolaget L M Ericsson | Rootsi |
| 2 | Stora Enso Eesti AS | Saematerjali tootmine | 1990 | 102,7 | 750 | Stora Enso Oyj | Soome |
| 3 | Prysmian Group Baltics AS | Muu elektroonika ja elektrijuhtme või -kaabli tootmine | 1992 | 78,9 | 167 | PRYSMIAN GROUP FINLAND OY | Argentina |
| 4 | Enics Eesti Aktsiaselts | Masinate ja seadmete remont | 1992 | 71,9 | 808 | Enics Group | Šveits |
| 5 | Scandagra Eesti Aktsiaselts | Valmissööda tootmine loomakasvatusele | 1993 | 70 | 112 | SCANDAGRA GROUP AB | Taani / Rootsi |
| 6 | AS HKScan Estonia | Liha töötlemine ja säilitamine | 1890 | 63,5 | 1139 | HKScan Oyj | Soome |
Eesti töötleva tööstuse sektor võrreldes Euroopa Liidu (EL) riikide töötleva tööstuse sektoriga
muudaEesti töötleva tööstuse ettevõtete toodetav koondmüügitulu on Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksemaid. Arvestades ka Euroopa Liidu riikide pindala ja rahvaarvu, siis see on ka igati mõistetav. Eesti töötleva töötuse sektor oli 2018. aastal suurem (sektori koondmüügitulu alusel) vaid Malta, Küprose ja Läti vastavatest sektoritest. Meiega võrreldava suurusega on Luksemburgi töötlev tööstus, kus on aga Eestist vähem ettevõtteid ja sektoris hõivatuid. Läti töötleva tööstuse ettevõtetel on Eestist väiksem müügitulu, kuid neil tegutseb töötleva tööstuse valdkonnas enam ettevõtteid ja hõivatuid, mis näitab, et Läti vastava sektori ettevõtete tootlikkus on väiksem kui Eestis.[7]
| Riik | Mikroettevõtete osakaal 2018 |
Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 77% | 76% → 77% |
| EL keskmine | 82% | 81% → 82% |
| Läti | 83% | |
| Leedu | 86% | |
| Soome | 81% | |
| Rootsi | 88% |
Võrreldes Euroopa Liidu riikide töötleva tööstuse ettevõtetega on Eestis keskmisest vähem mikroettevõtteid (ettevõtteid, kus töötajaid on alla kümne). Kõige väiksem on mikroettevõtete osakaal Luksemburgis ja kõige suurem Slovakkias.[7]
Üle 250 töötajaga ettevõtted moodustavad Eestis 0,8% kõigist töötleva tööstuse ettevõtetest, mis jääb samasse suurusjärku Euroopa Liidu riikide keskmise näitajaga, mis on 0,9%.[7]
Kui kõik töötleva tööstuse ettevõtetes töötavad inimesed jagada ettevõtete arvuga, siis töötab Eestis keskmiselt ühes töötleva tööstuse ettevõttes 15 töötajat (EL keskmine on 16 töötajat). [7]
| Riik | Müügitulu töötaja kohta 2018. aastal, € |
Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 119 700 | + 5,6% |
| EL keskmine | 226 300 | + 9,7% |
| Läti | 76 400 | |
| Leedu | 101 200 | |
| Soome | 390 400 | |
| Rootsi | 348 800 |
Eesti töötleva tööstuse ettevõtted toodavad müügitulu töötaja kohta 47% vähem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018). Euroopa Liidus on kõige suurem müügitulu töötaja kohta Belgia ettevõtetel ja kõige väiksem Bulgaaria ettevõtetel. Siit nähtub, et üldiselt on suutnud teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtted oma tootlikkust efektiivsemalt suurendada.[7]
Lisandväärtus töötaja kohta[7]
muuda| Riik | Lisandväärtus töötaja kohta 2018. aastal, € |
Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 30 100 | + 14,4% |
| EL keskmine | 55 200 | + 13,4% |
| Läti | 21 500 | |
| Leedu | 22 700 | |
| Soome | 86 900 | |
| Rootsi | 93 100 |
Eesti töötleva tööstuse ettevõtete toodetud lisandväärtus töötaja kohta on 45% väiksem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt (2018). Euroopa Liidus on kõige suurem lisandväärtus töötaja kohta Taani ettevõtetel ja kõige väiksem Bulgaaria ettevõtetel. [7]
| Riik | Personalikulud töötaja kohta 2018. aastal, € |
Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 19 800 | + 22% |
| EL keskmine | 34 900 | + 10% |
| Läti | 12 400 | |
| Leedu | 13 800 | |
| Soome | 53 300 | |
| Rootsi | 63 200 |
Euroopa Liidu kõrgeimad personalikulud töötaja kohta on töötlevas tööstuses Taanis ja madalaimad Bulgaarias. [7]. Siit nähtub, et Eestis on sektori personalikulud ühtlustumas Euroopa Liidu vastava sektori personalikulude osakaaluga.
| Riik | Personalikulude osakaal kogukuludes 2018. aastal |
Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 21% | 19,8% → 21,1% |
| EL keskmine | 19% | 18,5% → 18,9% |
| Läti | 21% | |
| Leedu | 16% | |
| Soome | 16% | |
| Rootsi | 21% |
Eesti töötleva tööstuse ettevõtetel tuleb oma kuludest suurem osakaal kui Euroopa Liidus vastava sektori ettevõtetel keskmiselt tasuda tööjõukuludeks (2018). Tööjõukulud moodustavad Euroopa Liidus kõige väiksema osa ettevõtte kogukuludest Hollandis ja kõige suurema osa Saksamaal.[7] See näitab, et Eestis on tööjõukulude osakaal kogukuludes suurenenud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.
Investeeringud töötaja kohta[7]
muuda| Riik | Investeeringud töötaja kohta 2018. aastal, € |
Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 6000 | + 3% |
| EL keskmine | 9500 | + 15% |
| Läti | 3600 | |
| Leedu | 5400 | |
| Soome | 10 200 | |
| Rootsi | 13 200 |
Eesti töötleva tööstuse ettevõtete investeeringud töötaja kohta on 58% madalamad Euroopa Liidu vastava sektori keskmisega. Kõige enam investeerisid 2018. aastal töötaja kohta Belgia töötleva tööstuse ettevõtted ja kõige vähem Läti ettevõtted. [7]. See näitab, et Euroopa Liidu ettevõtted investeerivad enam kui Eesti vastavad ettevõtted ning see erinevus aina suureneb, mis on halb märk Eesti vastavate ettevõtete konkurentsivõimele. Kindlasti mõjutab Eesti töötleva tööstuse ettevõtete investeerimisnäitajat ka asjaolu, et sektoris hõivatute osatähtsus on Eestis ELi riikide seas üks suuremaid.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Tööstus", stat.ee
- ↑ "Sõnastik", märksõna "Sekundaarsektor", stat.ee
- ↑ 3,0 3,1 "Statistikaameti andmebaas, tabelid EM001, EM0072 ja VK22". Vaadatud 6.10.2022.
- ↑ "2019. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE" (PDF). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2019. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2.06.2021. Vaadatud 29.05.2021.
- ↑ "Juriidiliste isikute statistika, tegevusalade lõikes, põhitegevusala alusel". Vaadatud 6.10.2022.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Ettevõtete koduleht
- ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 7,14 Algandmed Eurostati andmebaasist (2018. a kohta). EL näitaja ei sisalda Iirimaa, Kreeka ja Suurbritannia näitajat, kuna neil riikidel puudusid 2018. a näitajad.