Narva-Alutaguse praostkond

Narva-Alutaguse[1] praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati Alutaguse praostkonnana 1772. aastal ja ühines 1. jaanuaril 1951 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viru praostkonnaga.

Narva-Alutaguse Praostkond
Asutatud 1772
Tegevuse lõpetanud 1951
Tegevuspiirkond Narva ja Alutaguse
Emaorganisatsioon Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Narva praostkond muuda

Aastatel 1580–1582 vallutas Pontus De la Gardie Moskva ja Rootsi vahelises Kahekümneviieaastases sõjas, Karjala ning Ingeri, Jaanilinna ja Narva. Vene vägi oli sunnitud Põhja-Eestist lahkuma. Aastatel 1581–1591 kuulus Alutaguse Rootsi Ingeri koosseisu ja 1591–1617 olid endised Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatud Narva lääniks ning Alutaguse kihelkond oli Rootsi Ingeri osa. 1617. aastal sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo rahu, Ingeri sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni.

Rootsi riigikiriku superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi Liivimaa kindralkubermangus[2] 1636. aastal kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia, Koknese ja Cēsises. Narva praostkonda kuulusid[3]Virumaa ja Ingerimaa kubermangu Narva, Ivangorodi lään, Jama lään, Koporje lään, Nöteborgi lään.

1641. aastal liideti Alutaguse kiriklikult Tallinna piiskopkonnaga[4], Narva linnakoguduste, Ingerimaa ja Alutaguse alade[5] Narva ja Ingerimaa superintendendiks, Narvas nimetati Heinrich Stahl, 1646. aastast aga lahutati taas Tallinna piiskopkonnast[6]. 1651. aastal ühendati aga Alutaguse kihelkond Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult Eestimaa kubermanguga, Narva aga ühendati Ingeriga[5].

Alutaguse praostkond muuda

Alutaguse praostkond moodustati 1772. aastal[7] Virumaa idaosast: Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kihelkonnast.

Asehalduskorra ajal (1784–1796) oli igas kreisis eraldi praostkond. Tallinna asehaldurkonna Tallinna asehaldusvalitsuse publikaat 20.03.1785 kehtestas järgmise kirikliku jaotuse: Tallinna praostkond; Paldiski 1. praostkond; Paldiski 2. praostkond; Rakvere 1. praostkond ja Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond)[7]. Aseahalduskorralduseaegsed muudatused annulleeriti keiser Paul I poolt 26. veebruaril 1797 ja taastati asehalduskorraeelne halduskord. See tähendas ka endisaegsete praostkondade süsteemi taastamist.

20. sajandi alguses olid Alutaguse praostkonna kirikukihelkonnad Rakvere kreisis Virumaal: Nigula kihelkond, Lüganuse kihelkond, Jõhvi kihelkond, Iisaku kihelkond, Vaivara kihelkond[8]. Rakvere kreisi aladel tegutses ka Viru praostkond.

Alutaguse praostid muuda

Alutaguse praostkonna kogudused muuda

  • Iisaku kogudus (saksa k. Isaak)
  • Jõhvi kogudus (Jewe)
  • Lüganuse kogudus (Luggenhusen)
  • Vaivara kogudus (Waiwara)
  • Viru-Nigula kogudus (Maholm)
  • Narva-Jõesuu kogudus (Hungerburg)

Narva-Alutaguse praostkond muuda

Eesti Vabariigi algul liideti Narva kirikud, sh ka EELK Narva Aleksandri kogudus, Narva Peetri kogudus, Narva Rootsi-Soome Mihkli kiriku Soome-Rootsi Mihkli kogudus, Alutaguse praostkonnaga Narva-Alutaguse praostkonnaks[7]. Narva-Alutaguse praostkond liideti 1951. aastal Viru praostkonnaga[7].

Narva-Alutaguse praostid muuda

Narva-Alutaguse praostkonna kogudused muuda

EELK Narva-Alutaguse praostkonnas olid aastal 1939 järgmised kogudused:

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 8.2.4.5. Narva-Alutaguse praostkond, Eesti Ajalooarhiiv
  2. 1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja Käkisalmi läänist Liivimaa kindralkubermang
  3. Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 11
  4. Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk. 61
  5. 5,0 5,1 Olaf Sild. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 73
  6. Kyrkohistorisk Årsskrift, Sjuttonde årgången, 1916, s. 239
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 8.2.3. Praostkonnad, Eesti Ajalooarhiiv
  8. Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 74-75
  9. Besicke, Andreas, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
  10. Ericus Johannis Falck, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
  11. Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 549
  12. Zarenius, Martin, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
  13. Johannes Paesalu - 100, Helme-Tõrva Elu, 27. november 2011