Jaak Varik (19. august 1882 Tarvastu kihelkond9. juuli 1941 Jõhvi) oli eesti vaimulik.[1]

Jaak Varik (1905)

Ta oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja aastail 1922–1941 ja Narva-Alutaguse praost 19231941[viide?][2].

Alates 1931. aastast oli Jaak Varik ka ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja. 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku hooldaja.

Suvel 1941 varjas ta end Jõhvi lähedal asuvas talus, sest teda süüdistati salakuulamises sakslaste kasuks. Ta perekond (abikaasa ja tütar) arreteeriti. Varik andis end vabatahtlikult üles ja ta hukati 1941. aastal suvel hävituspataljonlaste poolt.[3]

Jaak Varik koos poeg Jaak Varik nooremaga maeti Rakvere Kolmainu kalmistule 22. augustil 1941. Jaak Varikule (seenior) on paigaldatud mälestustähis ja -pink Jõhvi kirikusse.[4]

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Jaak Varik oli abielus Gertrud Veronika Raamiga. Nende poeg Jaan Varik oli samuti kirikuõpetaja. Teine poeg Jaak (1916–1941) hukati 1941. aastal suvel Nõukogude repressiivorganite poolt. Jaak Varik noorem oli rühmaülem 1. suurtükiväegrupis Narvas ja hiljem Punaarmee 627. kergesuurtükiväepolgus. Ta korraldas Saksa-Vene sõja alguspäevil metsavendade grupi rünnaku Kiviõli raudteejaamale, langes 7. juulil 1941 Kiviõli piirkonnas haavatuna punaste kätte ning tapeti.

Tütar Gertrud (6. oktoober 1914 Tartu – 29. aprill 1982) oli Jaan Kiivit seeniori abikaasa. Teise tütre Irene abikaasa Ferdinand Veike oli Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja peanäitejuht. Kolmas tütar Veronika (Holz) põgenes sõja ajal kodumaalt ja suri Austraalias.

Viited

muuda
  1. Masing, Uku 2006. Uskuda, elada: 59 kirja Kiivitile. Koostaja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 391
  2. Muudatused praostkondade juhtimises., Eesti Kirik (1923-1940), nr. 37, 14 september 1939
  3. Jõhvi hirmupäevad. Praost Varik oli sunnitud end ise bolševike kätte andma, Virumaa Teataja, 25. oktoober 1941, nr 33, lk 3
  4. Jõhvi suurkujud, johvimuuseum.ee (vaadatud 09.09.2020)

Kirjandus

muuda