Jaak Varik

Jaak Varik (19. august 1882 Tarvastu kihelkond – 9. juuli 1941 Jõhvi) oli eesti vaimulik.

Jaak Varik (1905)

Ta oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja aastail 1922–1941 ja Narva-Alutaguse praost aastail 1923–1941.

Alates 1931. aastast oli Jaak Varik ka Eesti Kiriku peatoimetaja. 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku hooldaja.

1941. suvel varjas ta end Jõhvi lähedal asuvas talus, sest teda süüdistati salakuulamises sakslaste kasuks. Ta perekond, abikaasa ja tütar arreteeriti. J. Varik andis end vabatahtlikult üles ja ta hukati 1941. aastal suvel hävituspataljonlaste poolt.

Jaak Varik koos pojaga, Jaak Varik nooremaga maeti Rakvere Kolmainu kalmistule 22. augustil 1941. Jaak Varikule (seenior) on paigaldatud mälestustähis ja -pink Jõhvi kirikusse.

Tunnustus

• 1940 – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk

Isiklikku

Jaak Varik oli abielus Gertrud Veronika Raamiga. Nende poeg Jaan Varik oli samuti kirikuõpetaja. Teine poeg Jaak (1916–1941) hukati 1941. aastal suvel Nõukogude repressiivorganite poolt. Jaak Varik jun. rühmaülem 1. suurtükiväegrupis Narvas ja hiljem Punaarmee 627. kergesuurtükiväepolgus korraldas Saksa-Vene sõja algupäevi metsavendade grupi rünnaku Kiviõli raudteejaamale ja langes 7. juulil 1941 Kiviõli piirkonnas haavatuna punaste kätte ning tapeti.

Tütar Gertrud (6. oktoober 1914 Tartu – 29. aprill 1982) oli Jaan Kiivit seeniori abikaasa. Teise tütre Irene abikaasa Ferdinand Veike oli Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja peanäitejuht. Kolmas tütar Veronika (Holz) põgenes sõja ajal kodumaalt ja suri Austraalias.

Kirjandus

• Ev.-luteri usu kirikule määrati hooldaja. Uus Eesti, 15. september 1939, nr 251, lk 1
• Hooldaja õp. J. Varik võttis üle ev-luteri usu kiriku juhtimise. Uus Eesti, 16. september 1939, nr 252, lk 1
• Kiriku hooldaja juure nõukogu. Päevaleht, 17. september 1939, nr 252, lk 3
• Jõhvi hirmupäevad. Praost Varik oli sunnitud end ise bolševike kätte andma, Virumaa Teataja, 25. oktoober 1941, nr 33, lk 3