Koporje lään
Koporje lään (rootsi k. Koporje län) oli haldusüksus Rootsiaegses Rootsi Läänemereprovintside Ingerimaa kubermangus.
Ingerimaa (Vadja viiendik) ja Käkisalmi lään läks Rootsi valdusse 1617 Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahulepingu alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje kindlus, Nöteborgi kindluse ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni.
Rootsi Ingeri alad moodustati Ingerimaa kubermanguks ja seda hakkas juhtima Narva asehaldur, kes määrati Ingerimaa kuberneriks. Ingerimaa kuberner resideeris Narva linnuses. Kubermang hõlmas Ivangorodi, Jama, Koporje ja Nöteborgi läänid.[1]
Koporje lääni kuulusid:
- Toldoskoj pogost, kuhu kuulus ka Kattila kihelkond,
- Västra-Kargalskoj pogost ehk Kargalsvästra pogost, kuhu kuulus ka Soikina kihelkond (soome Soikkola, Soikkina, Kolkanp),
- Östra-Kargalskoj pogost ehk Kargalsöstra pogost, kuhu kuulus ka Klopitsa kihelkond ja Koporje (soome Kaprio) kihelkond ja mõisad Vuissakka jt,
- Samoskoj pogost, kuhu kuulusid ka Hevaa kihelkond (soome Hevaa) ja Serepetta kihelkond (soome Serepetta, Serebetta, enne Uusi Puura),
- Djatelinskoj pogost,
- Kipinskoj pogost,
- Ratsinskoj/Rasinskoj pogost, kuhu kuulus ka Unaditsi kihelkond, kus ka Velkotta (Welkotta) jt. mõisad
- Gregoriovskj pogost, kus ka Ilisia (Ilies) jt. mõisad
- Däglinskoj/Deglinskoj pogost, kuhu kuulus ka Skvoritsa kihelkond (soome Skuoritsa, Skvorits) ja kabel Kolpnies (soome Kolppanan, Kolppino), kus ka Staitza (Staissa), Hatsina jt. mõisad
- Esdilitskoj pogost,
- Saretskoj pogost, kuhu kuulus ka Kupanitsa kihelkond (soome Kupanitsa),
- Oseretskoj pogost,
- Svidiskoj pogost, kuhu kuulus ka Koprina kihelkond,
- Gräsinsoj pogost,
- Orlinsoj pogost[2]
Koporje asehaldurid
muuda- 1583– , Svante Stålarm, Koporje linnuse ja lääni asehaldur
- 1614–1618 Joachim Berendes (1575–1623 Riia), Koporje lääni asehaldur, 1611. aastast Viiburi asehaldur[3]
- 1620–1636 Bogislaus von Rosen, Koporje ja Jama asehaldur
- 1626–1629 Nils Assersson Mannersköld, Narva, Ivangorodi, Jama, Koporje[viide?] asehaldur ja Ingerimaa kuberner[4]
- 1646–1650 Hans Drake (surn. 1653), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni ning Virumaa Alutaguse[5] asehaldur Narvas
Viited
muuda- ↑ Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 06.12.2016)
- ↑ Kasper Kepsu, Den besvärliga provinsen. Reduktion, skattearrendering och bondeoroligheter i det svenska Ingermanland under slutet av 1600-talet, Helsingfors 2014, s. 120
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk 519
- ↑ Liisi Taimre, Rootsi-Vene suhetest Ingerimaa kuberneri ja Vene vojevoodide kirjavahetuses 1630. aastatel, Tuna 1/2012, lk 7
- ↑ Hans Drake, Arméofficer, Landshövding, Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se