Koporje lään (rootsi k. Koporje län) oli haldusüksus Rootsiaegses Rootsi Läänemereprovintside Ingerimaa kubermangus.

Rootsi impeeriumi Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil

Ingerimaa (Vadja viiendik) ja Käkisalmi lään läks Rootsi valdusse 1617 Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahulepingu alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje kindlus, Nöteborgi kindluse ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni.

Koporje linnus 17. sajandil

Rootsi Ingeri alad moodustati Ingerimaa kubermanguks ja seda hakkas juhtima Narva asehaldur, kes määrati Ingerimaa kuberneriks. Ingerimaa kuberner resideeris Narva linnuses. Kubermang hõlmas Ivangorodi, Jama, Koporje ja Nöteborgi läänid.[1]

Koporje lääni kuulusid:

Koporje asehaldurid

muuda

Viited

muuda
  1. Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 06.12.2016)
  2. Kasper Kepsu, Den besvärliga provinsen. Reduktion, skattearrendering och bondeoroligheter i det svenska Ingermanland under slutet av 1600-talet, Helsingfors 2014, s. 120
  3. August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk 519
  4. Liisi Taimre, Rootsi-Vene suhetest Ingerimaa kuberneri ja Vene vojevoodide kirjavahetuses 1630. aastatel, Tuna 1/2012, lk 7
  5. Hans Drake, Arméofficer, Landshövding, Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se