Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Moodustamine muuda
Foogtkond loodi pärast Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) minekut ordu võimu alla. Tõenäoliselt loodi see 1349. aastal, mil ordumeister Goswin von Herike lasi ehitada Vasknarva ordulinnuse, kuid see hävitati juba samal aastal ja võimalik, et foogtkonna alad liideti seejärel ligi 80 aastaks Narva foogtkonnaga. Uuesti loodi foogtkond hiljemalt 1433. aastal, kui on nimeliselt teada esimene foogt.
Asend muuda
Foogtkond paiknes Vana-Liivimaa äärmisel kirdepiiril ja pidi koos Narva foogtkonnaga enda peale võtma Novgorodist lähtuva rünnaku peatamise. Selle idapiir läks mööda Narva jõge, mille taga olid esialgu Novgorodi vürstiriigi, alates 1478. aastast Moskva suurvürstiriigi valdused. Foogtkonnast põhjas asus Narva foogtkond, läänes Rakvere ja Põltsamaa foogtkonnad, hiljem viimase asemel Viljandi komtuurkond.
Valitsemine muuda
Foogtkonda juhtis foogt, kelle käes oli kõrgeim sõjaline, haldus- ja kohtuvõim. Teistest ametnikest on teada veel kaks drosti: Johann Prick (aastast 1442) ja Melchior Heupt (1548).
Kiriklikult kuulus Vasknarva foogtkonna ala Tallinna piiskopkonda, mis ametlikult allus Lundi peapiiskopile, erinevalt teistest Liivimaa piiskopkondadest, mis allusid Riia peapiiskopile.
Foogtkonna keskuseks oli Vasknarva linnus.
Likvideerimine muuda
1558. aastal, Liivi sõja alguses, laastasid foogtkonda rängalt venelased. Pärast Narva langemist sama aasta mais asusid venelased ka Vasknarvat piirama, mis langes juuni alguses. Pärast seda vallutati kiiresti ka foogtkond.