Tallinna piiskopkond
 |
See artikkel räägib katoliku kiriku piiskopkonnast; EAÕK Tallinna peapiiskopkonna kohta vaata artiklit EAÕK Tallinna peapiiskopkond; MPEÕK Tallinna piiskopkonna kohta vaata artiklit MPEÕK Tallinna piiskopkond |
Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Erinevalt teistest Vana-Liivimaa Riia peapiiskopkonnale allunud piiskoppidest, ei olnud Tallinna piiskopil Liivi ordu aladel ilmalikku võimu ehk stifti, talle kuulusid mõned väikesed maavaldused ja Porkuni linnus.
Taani Lundi peapiiskopkonnale allunud Taani valdustes Eestis asunud Tallinna piiskopkond loodi pärast Tallinna vallutamist Taani poolt 1219. aastal. Erinevalt teistest Vana-Liivimaa piiskopkondadest, ei allunud Taani valdustes asunud piiskopkond Riia peapiiskopkonnale.
Taani alade müügi järel Liivimaa ordule, allus Tallinna piiskopkond Riia peapiiskopile. Tallinna piiskopkonna diötseesi kuulus algusest peale ka Järvamaa, mis esialgu oli Mõõgavendade ordu, hiljem aga Liivi ordu valduses (alates 1237).
Piiskopkond likvideeriti reformatsiooni järel 1561. aastal, mil selle ala läks luterliku Rootsi territoriaalkiriku võimu alla (vt Eestimaa piiskopkond territoriaalkirikuna).
Sisukord
Piiskopkonna haldusRedigeeri
Piiskopkonna juht oli Tallinna piiskop, kes resideeris Tallinnas Toompeal Tallinna toomkirikus.
Tallinna katoliiklikud piiskopidRedigeeri
- Wesselin (1219–1227)
- Thorkill (1238/1240–1260)
- Thrugot (1260/63–1279)
- Johannes (1280–1294)
- Heinrich, OFM (1298–1322/1323)
- Olav von Roskilde, OFM (1323–1351?)
- Ludwig von Münster (Ludovicus de Monasterio) (1352–1389?)
- Johannes Rekeling (1390–1403?)
- Dietrich Tolke (1403–1405)
- Johannes Ochmann (1405–1418)
- Arnold Stoltevoet (1418–1419)
- Heinrich Uxküll (1419–1456)
- Ewerhard Call (1457–1475)
- Iwan Stoltevoet (1475–1477)
- Simon von der Borch (1477–1492)
- Nikolaus Roddendorp (1493–1509)
- Gottschalk Hagen (1509–1513)
- Christian Czernekow (1513–1514)
- Christian Bomhower, elekt (1514), ei kinnitatud paavsti poolt
- Johann Blankenfeld (1514–1524) (ka Tartu piiskop ja Riia peapiiskop)
- Georg von Tiesenhausen (1525–1530)
- Johannes Roterd (1531–1536)
- Arnold Annebat (1536–1551)
- Friedrich von Ampten (1551–1557)
- Moritz von Wrangel (1558–1560)
- Magnus von Holstein (1560–1561), viimane ametlikult katoliiklik piiskop, tegelikult luterlane
Pikemalt artiklis Tallinna piiskoppide loend
ToomkapiitelRedigeeri
Piiskopi kõrval tegutses piiskopkonna peakiriku ehk Tallinna Toomkiriku juures toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust. Toomkapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. Kapiitli liikmed määras osalt Tallinna piiskop, osalt oli Kapiitli liikmetel koopteerimisõigus. Toomkapiitli ülalpidamiseks oli algselt määratud osa ühisvalduses olnud piiskopkonna maadest. Hiljem anti toomhärradele kasutamiseks isiklikud maavaldused.
Toomkapiitli üks liikmeist, (toom)skolastik, pidi kapiitlisiseste ülesannete täitmise kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama Tallinna Toomkiriku juures töötavat Tallinna Toomkooli. Olulisimad vaimulikud võimumehed olid toompraost ja toomdekaan, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust.
KirikukihelkonnadRedigeeri
Piiskopkonna halduses olevad maa-alad olid jaotatud kirikukihelkondadeks, mis moodustasid kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid.
Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid: komtuurkonnad ja foogtkonnad.