Friedrich von Ampten

Friedrich von Ampten (ka Friedrich von Ambten; surnud 1557) oli Tallinna piiskop aastatel 15511557.

Ampten pärines tõenäoliselt Kuramaalt Embūtest (saksa Amboten). Ta oli arvatavasti samanimelise Kuramaa aadlisuguvõsa liige, kuid tema varasema elukäigu kohta pole kuigi palju teada. Tõenäoliselt oli ta õppinud ülikoolis ning 1542. aastal võeti ta Bologna ülikooli auliikmeks.

1539. aastal sai Amptenist Tallinna toomdekaan ehk sealse toomkapiitli juht (Tallinna kapiitlis puudus toompraosti ametikoht), kellena ta tegutses kuni 1551. aastani. Peale selle sai temast 1546. aastal aga Saare-Lääne toompraost, kellena ta oli tegev vähemalt 1556. aastani, võimalik ka, et kuni surmani. Amptenil olid tihedad ja lähedased suhted Kuramaa ja Saare-Lääne piiskopi Johann von Münchhauseniga.

1546. aastal võttis Tallinna piiskop Arnold Annebat Ampteni enda koadjuutoriks, kuid seda ei kinnitatud paavsti juures. Juba aasta varem oli piiskop Johannes Münchhauseni sõnul olnud juttu sellest, et Amptenist võiks saada Tallinna koadjuutor, kuid siis olevat Ampten pakkumisest keeldunud, kuna ta olevat protestandiks hakanud.[1] Kuus aastat hiljem, 1551. aastal, edastas Riia peapiiskop Wilhelm aga arvamuse, et Ampten on "täielik papist".[2]

Kuna Amptenil paavsti kinnitust polnud, pidi Tallinna kapiitel ta 1551. aastal pärast Annebati surma piiskopiks valima. Paavsti kinnituse sai Ampten 1553. aastal, olles ka viimane Tallinna piiskop, kes selle sai.

Usulistelt vaadetelt oli Ampten tõenäoliselt pigem katoliiklane ja seetõttu tekkis tal kohati arusaamatusi luterliku Tallinna linnaga. Kuid Toompea oli eraldi ordu jurisdiktsiooni all ning sealses toomkirikus jätkusid katoliiklikud jumalateenistused. Amptenit püüti ka piiskopiks pühitseda, kuid see osutus võimatuks, sest 1556. aastal polnud Liivimaale jäänud enam ühtegi sobiliku pühitsusega piiskoppi. Teda plaaniti saata Ermlandi piiskopi Stanislaus Hosiuse juurde, kuid see reis jäi siiski ära.

Aastatel 15561557 käis Ampten Liivimaa saadikuna mitmel korral Poola kuninga Zygmunt II Augusti juures, püüdes lahendada koadjuutorivaenuse ajal tekkinud pingeid.

Ampteni surmaaeg pole teada. 1557. aasta aprillis on teda viimast korda elusolevana mainitud, kuid veel septembris saatis Johann von Münchhausen talle kirju. Novembriks oli ta kindlasti surnud, seetõttu on tema surmaajana välja pakutud 1557. aasta oktoobrit.

ViitedRedigeeri

  1. Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1540–1551), Nr. 1312.
  2. Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551–1557), Nr. 1529.

KirjandusRedigeeri

  • Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert, 1. osa, lk 39; 2. osa, lk 145; 3. osa, lk 39; 4. osa, lk 7–8.
Eelnev:
Arnold Annebat
Tallinna piiskop
15511557
Järgnev:
Mauritius Wrangel