Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.

Kuni 1980. aastateni jagati koadjuutorid kaheks: ühtede ametiaeg kehtis kuni abistatava elu lõpuni ning teistel oli ametijärgluse õigus abistatava surma või ametist loobumise järel (selliseid koadjuutoreid nimetati ladina keeles coadiutores cum iure successionis). Seejärel on koadjuutoritel reeglina ametijärgluse õigus; selle puudumine on erandlik.

Esimesed Liivimaa piiskoppide koadjuutorid on teada 14. sajandi lõpust. Esimene Liivimaa ordumeistri koadjuutor sai ametisse aga alles 1530. aastatel.