Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.16. sajandil.

Kuramaa piiskopkond. Stift on tähistatud oranžina ja diötsees sama värvi joonega. Liivi ordu valdused on tähistatud valgega

Kuramaa piiskopiamet loodi esimest korda 1230. aastatel, kui Liivi ordul õnnestus Kuramaa ajutiselt allutada. Kuid 1240. ja 1250. aastatest on teated piiskoppide kohta napid ja ebaselged, teatud perioodil piiskoppi tõenäoliselt polnudki. Kuid 1267. aastaks allutati Kuramaa lõplikult ordu ja piiskopi võimule ning alates sellest ajast on teated Kuramaa piiskoppidest kindlamad, kuigi ka edaspidi esineb teatavaid auke ja puudujääke.

Kuramaa piiskop allus kiriklikult Riia peapiiskopile, nagu ka Saare-Lääne, Tartu ja Preisimaa piiskopid. Kuramaa erines teiste Liivimaa piiskopkondadest aga selle poolest, et sealne toomkapiitel oli inkorporeeritud Saksa ordusse (selle liikmed olid ordu preestervennad) ning seetõttu olid ka piiskopid enamasti ordu liikmed. Lisaks sellele oli suur osa Kuramaa piiskoppidest pärit Preisimaalt ja piiskopkond seetõttu sageli ka kõrgmeistri tugeva mõju all. Kuramaa piiskop omas aga kuni 16. sajandini vaimulikku võimu Memeli (Klaipeda) piirkonna üle.

Et Kuramaa piiskop oli enamasti orduvend, siis on tema tegevusvabadust enamasti üpris piiratuks peetud. Nende tegevusest pole aga allikate nappuse tõttu ka kuigivõrd teada. Mitmed neist olid ordu endised ametnikud, samas aga leidus ka neid, kes orduga vastuollu läksid, nagu Heinrich Basedow. Eelviimane piiskop Johann von Münchhausen, kes oli ka Saare-Lääne piiskop, ajas üpris iseteadvat majandus- ja välispoliitikat. Viimaseks piiskopiks oli hertsog Magnus, kes valitses Kuramaa piiskopkonda kuni surmani 1583. aastal. Et ta Kuramaa piiskopi ametist kunagi ametlikult ei loobunud, siis jäi see talle vähemalt formaalselt kuni surmani. Magnuse surmale järgnes Kuramaal vaenus, mille järel endine piiskopkond läks Poola võimu alla.

Kuramaa piiskopid

muuda

Vaata ka

muuda