Narva Aleksandri kogudus

EELK Narva Aleksandri kogudus oli luterlik kogudus Narvas, mis kasutas Narva Aleksandri Suurkirikut, mis on praegune Narva linna kirik.

Narva Aleksandri kogudus
Peakorter Vabaduse tänav 20, Narva
Tegevuspiirkond Narva linn
Ametlikud keeled eesti
Peaorgan Viru praostkond
Emaorganisatsioon EELK
Veebileht Narva Kirik

Kogudus kuulus Viru praostkonda.

Koguduse aadress oli Vabaduse tänav 20 20. Jumalateenistused toimuvad Kreenholmi tänav 22 kunagises Zinovjevi malmitöökoja hoones, mida praegu nimetatakse Narva Aleksandri kirikuks, mõnel puhul ka Aleksandri Suurkirikus Kiriku tänav 9. Narva Aleksandri kogudusele kuulusid enne Teist maailmasõda hooned Kiriku tänav 28 ja 36.

Kogudus kasutas ka Narva Aleksandri Maja Vabaduse 20, kus samuti asub kirikusaal. Kirikusaalis asuv maal kujutab Püha Perekonda ja on arvatavasti toodud Narva röövsaagina mõne Punaarmee sõduri poolt. Maal restaureeriti 2004.

Koguduse õpetajadRedigeeri

Kirikukogu otsusel lõpetas 2017. aastal tegevuse pankrotistunud Narva Aleksandri kogudus. Narva Aleksandri Suurkirikus jätkas tegevust uus, 2016. aastal asutatud EELK Narva kogudus. Narvas vaimuliku teenimise ning koguduseelu jätkumise tagamiseks otsustas kirikuvalitsus anda uue koguduse rajamise ettevalmistamine Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileedi hoole alla. Narva Maarja kogudust[1] teenivad Viru praostkonna vikaarõpetajad Oleg Sevastjanov (venekeelne töö) ja Vladimir Batuhtin (eesti-, soome- ja venekeelne töö, sh Sillamäel).

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklites VELK Eestimaa konsistooriumiringkond, Narva-Alutaguse praostkond ja Viru praostkond

Pärast Teist maailmasõdaRedigeeri

Pärast Teist maailmasõda oli Aleksandri kogudus ainus luterlik kogudus, mis Narvas säilis. Kirikut hakati taastama ning see töötas kuni 2. septembrini 1962, mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise Zinovjevi malmitöökoja barakk, kirikusse paigutati aga kaubastu ladu. 1989. aasta alguses tekkis küll kava muuta kirik kontserdisaaliks, kuid tegudeni ei jõutud.

21. detsembril 1990 tagastati kirik kogudusele. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994.

20. juunil 2000. aastal tunnistati kogudus ametlikult kõigi Narvas enne Teist maailmasõda olnud luterlike koguduste (Peetri, Johannese, Mihkli) õigusjärglaseks. 19. septembril 2000 andis president Lennart Meri kirikule suurkiriku nimetuse.

2002. aastal sai kogudus ingerlaste Kallivere kiriku õigusjärglasena tagasi 1900. aastate alguses Peterburis valmistatud hõbedast armulauakarika, leivataldriku, leivakarbi ja veinikannu. Need esemed annetas 1935 praegu Venemaa territooriumil asuva Kallivere kirikule Soome üliõpilasliikumine. Hõbe sattus ilmselt ingerlastest sõjapõgenikega Soome. Kaaluti ka nende esemete andmist Peterburi Püha Maria kirikule.

2003. aastal kujundas Priit Herodes koguduse vapisümbolid. 29. mail 2004. aastal tähistati jumalateenistusega Narva Aleksandri Suurkiriku 120. aastapäeva. Pühitseti restaureeritud kirikukell. Üle-eestiline projektkoor kandis ette Urmas Sisaski "Eesti missa". 2008. aasta talvest alates toimusid Narva Aleksandri koguduse venekeelsed jumalateenistused igal pühapäeval kell 13 suurkiriku tornis.

17. aprillil 2015. aastal kuulutas Viru maakohus välja Narva Aleksandri Koguduse pankroti. Koguduse vastu esitas pankrotiavalduse ehitusfirma AS Eviko, väidetavalt ulatusid koguduse kohustused kokku 2 115 021 euroni.[2]

Perioodiline väljaanneRedigeeri

Alates aastast 2002 ilmus Narva Kirik, EELK Narva Aleksandri koguduse teataja.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri