Puidutööstus
Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.
Valdkond hõlmab puittoodete, nt saematerjali, vineeri, spooni, puitkonteinerite, puidust põrandamaterjali, puitsõrestiku ja kokkupandavate puitehitiste tootmist. Tootmisprotsessi kuulub palkide lõikamine propsideks või saematerjaliks, puidu tükeldamine ja saagimine, vormilõikamine, plaatideks lõhestamine jm töötlemine treipingil või muude töövahenditega, puidu hööveldamine või lihvimine ning valmistooteks kokkupanemine.[1]
Puidutööstus EestisRedigeeri
2019. aastal oli Eestis puidutööstuse valdkonnas 1110 ettevõtet. Valdkonna ettevõtted moodustavad 1,2% Eesti ettevõtetest. Siin on hõivatud umbes 17 600 inimest (3,6% kõigi Eesti ettevõtete töötajatest). Nimetatud ettevõtete koondmüügitulu oli 2019. aastal 2,4 miljardit eurot (3,4% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust). Ärikasum oli puidutööstuse ettevõtetel 2019. aastal enam kui 96 miljonit eurot, mis moodustas 3,9% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus). 76% puidutööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10-ne töötaja. 3,4% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (38 ettevõtet). 20% puidutööstuse ettevõtetest on müügitulu kalendriaastas suurem kui 1 miljon eurot (217 ettevõtet). Enamik puidutööstuse ettevõtete müügitulust tuleb ekspordist.[2]
Trendid[3]Redigeeri
| 2018. aasta | 2019. aasta | Muutus võrreldes
2018. aastaga |
Keskmine muutus aastas
(perioodil 2009-2019) | |
|---|---|---|---|---|
| Ettevõtete arv | 1053 | 1110 | + 5%
|
0% |
| Ettevõtete arv, kelle müügitulu
on suurem kui 1 miljon eurot |
223 | 217 | - 3%
|
+ 7%
|
| Hõivatute arv | 17 740 | 17 572 | - 1%
|
+ 1%
|
| Müügitulu (€) | 2 442 277 800 € | 2 443 599 200 € | 0% | + 8%
|
| Eksport (€) | 1 319 653 874 € | 1 280 208 763 € | - 3%
|
+ 8%
|
Eesti pindalast üle poole on kaetud metsaga, mistõttu on meil head eeldused metsa- ja puidutööstuse arenguks. Puidutööstus on viimastel aastatel kiirelt arenenud. Koos kaasatud välisinvesteeringutega on tulnud Eestisse ka teadmisi ning tihti ei jää Eesti tootmisüksuste lisandväärtus hõivatu kohta enam maha Soomest ja Rootsist. Eesti puidutööstusele on kogu aeg olnud olulisel kohal eksport. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2019. aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks ligi 40%. Esikolmiku selja taha jäi napilt Taani, kuhu müük kasvas aastaga 26%. Suurimad ekspordiartiklid on puitmajad, ehitusdetailid (sh aknad ja uksed) ja saematerjal.[4]
Puidutööstuse suurimad ettevõtted müügitulu alusel (TOP 6)[5]Redigeeri
| Ettevõte | Põhitegevusala | Asutatud[6] | Müügitulu (2021 I kvartal) | Töötajate arv (2021 I kvartal) | Suurim omanik[6] | Omanike (suurima) koduriik[6] | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Stora Enso Eesti AS | Saematerjali tootmine | 1990 | 51 834 744 € | 709 | Stora Enso Oyj | Soome |
| 2 | aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks | Puidust uste ja akende tootmine | 1990 | 23 599 882 € | 707 | Eesti | |
| 3 | JELD-WEN EESTI AS | Puidust uste ja akende tootmine | 1997 | 22 686 156 € | 717 | JELD-WEN, Inc | USA |
| 4 | Thermory AS | Saematerjali tootmine | 1997 | 21 194 429 € | 443 | Livonia Partners[7] | Läti-Eesti |
| 5 | aktsiaselts TOFTAN | Saematerjali tootmine | 1995 | 20 341 546 € | 123 | Karl Hedin[8] | Rootsi |
| 6 | Warmeston OÜ | Muude puidutöötlemissaaduste tootmine | 2003 | 19 220 221 € | 86 | Eesti[9] |
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Registrite ja Infosüsteemide Keskus. "EMTAK 2008 SELGITAVAD MÄRKUSED". Vaadatud 13.10.2020.
- ↑ Statistikaameti andmebaas, aastastatistika 2019. a kohta
- ↑ Algandmed Statistikaameti andmebaas, ettevõtete majandusnäitajad
- ↑ Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. "2019. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE". 2019. Vaadatud 24.04.2021.
- ↑ Teatmik.ee andmebaas, ettevõtted põhitegevusala alusel
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Ettevõtte koduleht
- ↑ "Thermory ja Ha Serv ühinesid maailma suurimaks termopuidu ja saunamaterjalide väärindajaks". Põllumajandus.ee, 29. oktoober 2018. Vaadatud 13.10.2020.
- ↑ "Martin Arula ja Toftani saetööstus". Vaadatud 24.04.2021.
- ↑ "Warmestoni ettevõtted". Vaadatud 24.04.2021.