Aken

läbipaistava materjaliga kaetud avaus hoone seinas
 See artikkel räägib arhitektuuri mõistest, teiste tähenduste kohta vaata aken (täpsustus).

Aken on hoone, sõiduki või muu objekti seinas, katuses või ukses paiknev ava, mis tavaliselt võimaldab lasta sisse valgust ja õhku.

Aknad Soomes Varjakansaaris
Nikolai Triigi akvarell "Aknast" (1913)

Tänapäeval on aknad tavaliselt klaasitud või kaetud mõne muu läbipaistva materjaliga.[1] Ka lükandosad ja raam viitavad aknale.[2] Paljusid hoonete või sõidukite klaasitud aknaid saab avada, et ruumi ventileerida või sulgeda, et vältida väliseid ilmaolusid. Enamasti on akendel riiv või muu mehhanism, mille abil saab aknaid sulgeda või avada. Sedamööda, kuidas hoonetes on levinud sundventilatsioon, mis võimaldab õhuvahetust akent avamata, on hakatud ehitama ka mitteavanevaid aknaid.

Ajalooliselt on valgust läbilaskvate materjalidena olnud tarvitusel looduslikud kiled, näiteks seapõis. Kui on vaja, et aken laseks läbi õhku, kuid mitte putukaid, suletakse aken sääsevõrguga. Samuti kasutatakse akende sulgemiseks aknaluuke, mis kaitsevad aknaklaasi näiteks tormi ja muude välismõjude eest.

Peamiselt on aknad tänapäeval ristküliku kujuga, kuid kasutatakse ka viguraknaid (ümarad, ovaalsed jms).

Akent ümbritseb tavaliselt aknaraam – hoone seinast eraldiseisev puidust, plastist või metallist raamistik, mille külge kinnitub aknaklaas. Raam võimaldab klaasi kergemini vahetada ja liigendada suuri aknapindu. Liigendamisel tekkivaid väikesi klaasipindu nimetatakse aknaruutudeks.

Akna alumises servas paiknevat plaati nimetatakse aknalauaks. Tihti tarvitatakse aknalaudu iluesemete, näiteks lillepottide paigutamiseks. Selline asetus võimaldab lilledel saada rohkem valgust kui toas ning samal ajal kaunistada akent nii sees kui ka väljas viibijate jaoks.

Ruumi ja akna vahele riputatakse sageli aknakardinad – tekstiilist eesriided, mis piiravad hoones toimuva nähtavust väljas viibijate jaoks ning võimaldavad reguleerida tuppa pääsevat välisvalgust.

Akna- ja ukseavadesse paigaldatavaid aknaid ja uksi nimetatakse ehituses avatäideteks.

Liigitus

muuda
 
Kaasaegne puidust raamiga aken, mis on paigutatud 14. sajandil ehitatud vesiveskile Lyme Regises Ühendkuningriigis
 
Plastaken hoonel Lihulas

Kujunduse järgi

muuda

Kujunduse järgi liigitamise aluseks on akna ehitus ja peamine ülesanne. Kujunduse järgi liigitamisel arvestatakse:

  • kuidas aken avaneb müüritise suhtes;
  • kuidas on lahendatud tuulekindlus;
  • milline on akna peamine ülesanne.

Üldiselt klassifitseeritakse aknaid järgmiselt:[3]

Ajalooliselt on piirkonniti välja kujunenud oma aknakujundustraditsioonid, mistõttu mitmed aknad kannavad piirkonna nime.

Mõned aknatüübid lähtuvalt piirkondlikest kujundustraditsioonidest ja akna funktsioonidest:

Raami materjali järgi

muuda

Akende ehitus

muuda
 
Viiekojaline plastakna profiil

Aknad võivad olla ka olulised sooja ülekandmise allikad.[4] See tähendab, et isoleeritud klaasiga tooted koosnevad kahest või rohkemast klaasist, et vähendada kuuma või külma ülekandumist.

Raami ja lükandi ehitus

muuda
Materjal Soojuspidavus Vastupidavus Hooldamine Kulu Taaskasutamise osakaal Kommentaarid
Puit väga hea muutuv kõrge kõrge väike Kahaneb ja paisub vastavalt niiskusele
uPVC väga hea väga hea väga madal keskmine väga väike Eluaeg on keskmiselt 50 aastat
Alumiinium väga hea hea väga madal madal tavaliselt >95% Soojus mõjutab
Komposiit väga hea hea väga madal kõrge suur Kasutatakse modernsetes ehitistes
Teras keskmine väga hea väga madal kõrge >98% Üldiselt nurkade ühiskohtades keevitatakse kokku
Klaaskiud väga hea väga hea väga madal kõrge keskmine
  • PVC- ja klaaskiudraamid on näidanud hästi tulemusi ilmastikumõjude testides. PVC pole küll nii tugev materjal kui seda on mõned teised materjalid, seepärast on vahel osad PVC raamid tugevdatud metalli või teiste komposiitmaterjalidega, et parandada nende struktuurset tugevust.
  • Kaasaegsed alumiiniumaknaraamid on tavaliselt eraldatud soojustõkkega (thermal break) – see on klaaskiududega tugevdatud polümiid. 34 mm soojusisolaatori profiiliga on võimalik metallakendel jõuda Uf = 1,3 W/m²K. See suurendab tublisti soojusvastupidavust, samal ajal säilitab virtuaalselt terve strukturaalse tugevuse.

Komposiitaknad

muuda
 
Näiteid kaasaegsete plast- ja puitakende profiilidest koos isoleeritud klaasiga

Komposiitaknad, tuntud ka kui hübriidaknad, leiutati 1998. aasta alguses, kui kombineeriti materjale nagu alumiinium ja PVC või puit, et säilitada kummagi materjali funktsionaalsed eelised teise ees.

Tüüpiliselt paigaldatakse soojustatud klaas akendena koos uPVC aknaraamidega.

Spetsiaalne klaas koos PVC-aknaraamidega ehk uPVC aknaklaasid raamidega said tuntuks alles 20. sajandi lõpus, eriti Euroopas. Aastaks 1998[5] tehti Euroopas 83,5 miljonit taolist paigaldust aastas ning need arvud on siiani kasvanud.[6]

Päikesekalde mõju

muuda

Ajalooliselt on aknaid disainitud hoonete vertikaal- või horisontaalpindadele. Antud disain lubab loomulikul valgusel tuppa paista. Katust saab akna kohal ka pikendada, et piirata valguse ligipääsu aknale. Samuti saab akna teha kaldes olevale seinale, et just piirata või lubada aknale valgust (nt katuseaknad).

Alternatiivne meetod on kalkuleerida optimaalne päikesekalle ning suund, kust päike teatud aastaaegadel paistab ehk kui palju ja mis ajal päike aknast sisse paistab.

Päikeseenergiat kasutavad aknad on samuti populaarsemaks muutunud, eriti soojadel maadel. Üldjuhul on nad suuremad, seega lubavad rohkem valgust sisse. Päikeseenergiat kasutavad aknad on nn roheline viis, kuidas elektrit säästlikumalt kasutada, kuid neil on ka eraldi akud, mis püüavad ja säilitavad päikeseenergiat.

Aknakatted

muuda

Aknakatted on väga populaarsed ja mitme funktsiooniga. Teatud eesriided võivad olla lihtsalt moepärast ehk silmale ilusad, kuid samuti pakuvad nad privaatsust ning on ka funktsionaalsed ehk nende abil on võimalik piirata valgust tuppa.[7] Nendele alternatiivina kasutatakse ka nn tarkasid klaase ehk toonitud tumedaid klaase, mis samuti piiravad valgust, neid kasutatakse üldiselt mitmekorruselistel hoonetel, nt büroohooned vms.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Window, Britannica, vaadatud 22.11.2017.
  2. http://www.thefreedictionary.com/window
  3. https://theconstructor.org/building/types-of-windows/12776/
  4. Window Systems for High-Performance Buildings, NY: New York, NY: W. W. Norton & Company, Inc., 2017.
  5. https://books.google.ee/books?id=U3GWoyuMEckC&pg=PA95&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2016. Vaadatud 29. juunil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. H. E. & G. J. A. Beckett, "Windows: Performance, design and installation", NY: New York, NY: Van Nostrand Reinhold Company., 2017.

Välislingid

muuda